NRK Meny
Normal

Oahppit ovdánit sámeguovlluin čájehit nationála bohtosat

Dál leat boahtán bohtosat jahkásaš skuvllageahččalemiin – sámegielddaid skuvllat ovdánit veháš. Ja Kárášjoga rektor illuda buriid bohtosiiguin.

Karasjok barneskole om vinteren

BUOREBUT: Kárášjoga skuvla birgii bures nationála geahččalemiin.

Foto: Elvi Rosita Norvang / NRK

– Mu mielas lea hui buorre ahte min nuorat leat ná bures dahkan eksámenis ja orrot ovdáneamen, dadjá Kárášjoga mánáid- ja nuoraidskuvlla rektor Jan Gunnar Johansen.

Ansiktsbilde av rektor Jan Gunnar Johansen utenfor kommunehuset i Karasjok

DUHTAVAŠ: Kárášjoga mánáid- ja nuoraidskuvlla rektor Jan Gunnar Johansen rámida ohppiid ja oahpaheddjiid.

Foto: Frode Grønmo / NRK

Dán čavčča oassálaste 120 000 gávccát- ja ovccátluohká oahppi nationála lohkan, rehket, ja eŋgelasgiel geahččalemiin.

Riikka gaskamearálaš lohku lea 50 čuoggá.

Finnmárkkus ovdáneapmi

Riikka dásis lea dássi bisson nu mo ovdal, muhto Finnmárkkus lea leamaš ovdáneapmi sihke eaŋgalasgielas, lohkamis ja rehkenastimis. Dan dieđiha Oahppodirektoráhtta.

– Finnmárku lea guhká dahkan heajubut daid nationála geahččalemiin go muđuid Norgga, muhto dál lea illusáhka go dát orru jorggihan. Lea menddo árrat vuos dadjat sihkkarit, muhto ollu Finnmárkku skuvllat ja gielddat leat dahkan buori barggu, dadjá oahppoministtar Henrik Asheim preassadieđus.

konstituert kunnskapsminister Henrik Asheim.

RÁPMO: Oahppoministtar Henrik Asheim dadjá gielddaid dahkan buori barggu Finnmárkkus.

Foto: NRK

Maiddái Finnmárkku sámegielddain leat dán jagi buoret bohtosat go maŋemuš jagiid. Gávccát luohkát sihke Kárášjogas, Guovdageainnus ja Porsáŋggus leat ovdánan (geahča tabealla vuollelis áššis).

Muđuid leat eará sámegielddain oktiibuot veháš buoret bohtosat gávccátluohkáid searvvis dán skuvlajagi.

Oahppohusdirektoráhtta divišuvdnadirektevra Skillinghaug dadjá preassadieđus ahte lea buorre máhcahat oahpaheddjiide, skuvllajođiheddjiide ja gielddaide go leat bargan bures ohppiid máhtolašvuođain.

Čeahpes oahpaheaddjit

Kárášjoga rektor Johansen lei juste čoahkkimis go oaččui illusága. Son lei háhppehan ieš maid iskat loguid ja leige hui buoremielas.

Ieš ii áiggo váldit rámi buriin bohtosiin.

– Mun lean geahččalan láhčit dili nu ahte besset bargat buori barggu, muhto rápmi gal gullá min skuvlla čeahpes ohppiide ja oahpaheddjiide, dadjá son.

Árborde skuvla dahkan buoremusat

Sámegielaid hálddašanguovllu gielddain, lea Árborde skuvla dahkan buot buoremusat, ja maiddái ovdánan eanemusat.

Nationála geahččaleamit sámi gielddain ja suohkaniin

Skuvlajahki

2015-2016

2016-2017

2017-2018

Fága/Gielda

Eaŋgalasgiella

Lohkan

Rehkenastin

Eaŋgalasgiella

Lohkan

Rehkenastin

Eaŋgalasgiella

Lohkan

Rehkenastin

Kárášjohka

46

*

41

46

43

46

51

47

47

Guovdageaidnu

46

*

45

45

*

43

45

*

48

Deatnu

50

49

47

46

44

47

47

49

44

Unjárga

50

46

46

*

*

*

*

*

*

Porsáŋgu

45

49

45

45

48

46

46

48

48

Gáivuotna

51

50

47

46

46

47

48

44

47

Loabát

45

47

47

41

44

46

*

*

*

Divttasvuotna

58

*

53

43

47

46

48

47

45

Árborde

51

49

52

47

46

45

55

57

54

Snoase

52

52

52

50

50

51

46

48

46

Raavrhvijhke

*

*

*

*

*

*

*

*

*

Gáldu: Oahppodirektoráhtta. * mearka leat logut mat eai leat almmolaččat. Bohtosiin leat iešguđetge boasttuvuođaoassi iešguđetge gielddas.

Kárášjoga gávccát luohkká lea ovdánan

Eaŋgalasgielas:

Diimmá 46 čuoggás gitta 51 čuoggái

Lohkan:

Diimmá 43 čuoggás gitta 47 čuoggái

Rehkenastin:

Diimmá 46 čuoggás gitta 47 čuoggái

Buoret go riikka gaskamearálaš dássi

Kárášjoga ovccát luohká birgii maid bures.

Lohkan:

Diimmá 48 čuoggás gitta 51 čuoggái

Rehkenastin:

Diimmá 48 čuoggás gitta 50 čuoggái

Ovccát luohká ohppiin ii čađahuvvon eŋgelasgiel geahččaleapmi.