Hopp til innhold

Sámenieida: – Eat birge čuoigamis ja danne čuovvut jiekŋaskearru

Suoma beale sámenieiddat nu liikojit jiekŋaskerrui, ahte njulgestaga dollejedje Čekkiijai čuovvut máilmmemeašttirgilvvuid.

Samiske hockeyfans i Tsjekkia

Sámenieiddat leat Čekkiijas deaivvadan gánddaiguin geat dorjot Norgga jiekŋaskearrojoavkku. Ieža gal dorjot Suoma Ledjoniid.

Foto: Privat

– Mu mielas lea hirbmat somá čuovvut jiekŋaskearru, ja go mii Suomas eat nu bures birge čuoigamis de ferte geahččat dan mas birge, čilge Eeva Nuorgam.

Miessemánu vuosttaš beaivve álge dán jagi jiekŋaskearru máilmmemiešttirgilvvut Čekkiijas.

Gárigasnjárgga nisu Eva Nuorgam oktan usttibiidisguin leat albma ja duohta jiekŋaskearroberošteaddjit. Nuorgam áigu máilmmemiešttirgilvvuid čuovvut Čekkiijas gitta lohppii miessemanu 17. beaivái.

Sii čuvvot Suoma Ledjoniid ja doivot, ahte dál fas galggašii boahtit golli. Maŋimuš go Suopma vuittii lei jagis 2011.

– Diet golli lea ain buori muittus. Dál doaivut, ahte Suopma fas vuoittášii golli, lohká Nuorgam.

Su mielas ii leat váttis čilget manne jáhkká Suoma dán jagi vuoitit.

– Suomas lea buorre joavku ja mii leat dáppe sin geahččamin.

(Ášši joatkašuvvá gova vuolde)

Samiske ishockeyfans i Tsjekkia

Sámenieiddain lea diehttelasat álo sámeleavga mielde ja bures oidnosis. Govas leat ovddabealde: Inga Nuorgam ja Karoliina Akujärvi. Duogábealde: Iida Nuorgam, Evaliina Akujärvi ja Eeva Nuorgam.

Foto: Privat

– Ledjonat gullet mu váibmui

Eeva Nuorgam muitala, ahte son lea máŋga jagi jo sávvan beassat čuovvut jiekŋaskearru máilmmemeašttirgilvvuid. Dán jagi de viimmat heivii.

– Ledjonat leat dušše dakkárat mat gullet mu váibmui. Juohke giđa dušše ferten geahččat mo singuin manná. Ja dát mátki lea munnnje dego dakkár «Once in a life time» dahje oktii eallimis-mátki. Liikká soaitá leat nu, ahte boahtte giđa maid ferte vuolgit, árvala Eeva ja bohkosa.

Makkár riika lea masa Suopma ii heađisge galggašivčče vuoittahallat?

– Dieđusge Norga. Miihan álo vuoittahallat čuoigamis ja spábbačiekčamis, muhto mishan lea jiekŋaskearru ja dat gis lea min hommá, čilge Eeva Nuorgam.

Ikte spelle Norga ja Suopma. Das manai numo álo láve, Suopma vuittii olles 5-0.

Korte nyheter

  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču ii leat šat vuostá bieggaturbiinnaid

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livčče sáhttán nuoskkidit Bearalvági juhkančázi.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan dasa ahte bieggafápmoguovllu viiddidit Rákkočearus, jus datte ribahit golgat kemikálaid de dat golggašedje juhkančáhcái.

    Dál ii leat Biebmobearráigeahčču šat vuostá viiddideami go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna, mat livčče sáhttán nuoskkidit juhkančázi.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvá go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.