NRK Meny
Normal

Sámekonvenšuvdna almmuhuvvon ja gaskaboddosaččat dohkkehuvvon

Sámekonvenšuvdna lea dál gaskaboddosaččat dohkkehuvvon. Boahtte lávki lea ahte buot golbma Sámedikki dohkkehit konvenšuvnna go deaivvadit Tråantes boahtte mánu.

Utkast til nordisk samekonvensjon

Dát lea vuosttaš teakstavuođđu mii lea leamašan guovddážii gihkes ráđđedallamiin ja šiehtadallamiin.

Foto: Åse Pulk / NRK

Šiehtadallanjoavkkuid jođiheaddjit, geat Norgga, Suoma ja Ruoŧa ovddas leat šiehtadallan sámekonvenšuvnna, leat joavdan nu guhkás bargguineaset, ahte sii dál leat gaskaboddosaččat dohkkehan konvenšuvnna teavstta.

11 jagi šiehtadallan

Sámekonvenšuvnnain leat bargan 2005 rájes, maŋŋil go golbma Sámedikki ledje ovddidan teavstta, mii galggai leat šiehtadallamiidda vuođđun.

Guhtta jagi maŋŋil, dahje njukčamánus 2011 de Norga, Suopma ja Ruoŧŧa álggahedje šiehtadallamiid. Dalle go álge lei sin áigumuš ahte sámekonvenšuvnnain galge geargat šiehtadallat jagi 2016 giđa mielde.

– Lean ilus go šiehtadallamat dál leat loahpahuvvon, cealká gielda- ja ođasmahttinministtara stáhtačálli Anne Karin Olli.

Nággu vuoigatvuođaid nalde

Muhto dainna eai lihkostuvvan, danin go lei nággu earret eará dan oasi nalde mas eananvuoigatvuođat namuhuvvojedje.

Easka diibmá čakčat, maŋŋil go badjel logi jagi ledje stáhtat ja Sámedikkit bargan šiehtadallamiin, de nagodedje olahit ovttamielalašvuođa ja sáhtte de sáddet teavstta dohkkeheapmái.

Konvenšuvdna galgá harmoniseret buot golmma riikka lágaid ja ásahit sámiide vuoigatvuođaid gillii, kultuvrii, eatnamiid ja čáziide.

Váikkuhit luonddivalljodaga hálddašeami

Evttohusas daddjo maiddái ahte sápmelaččat ja Sámedikkit galget bures beassat váikkuhit movt sámi guovlluid luondduvalljodagat hálddašuvvojit.

Maŋŋil go skábmamánus nagodedje soahpat, de lea konvenšuvdnateaksta dárkkistuvvon, ja dál leat maiddái šiehtadallanlávdegottiid jođiheaddjit dorjon konvenšuvdnateavstta.

Šaddet addit ja oažžut

Lars Anders Baer lea okta Ruoŧa Sámedikki ovddasteddjiin šiehtadallanlávdegottis, dadjá ahte dát teaksta man sii leat dohkkehan sáhttá gohčodit kompromissateakstan, masa juohkehaš lea šaddan addit ja váldit.

– Lea čielggas ahte nu dat šattai go leat go golbma sierra stáhta ja Sámedikkit, mat galget gávdnat ovttamielalašvuođa. Muhtumat dáidet dovdat ahte livčče sáhttán olahit vel guhkkelii, muhto dan maid dás sáhttá dadjat lea ahte dát lea vuolimus dássi maid konvenšuvdnateavsttas lea olahan, dadjá Lars Anders Baer.

Sámedikkit vuolláičállet

Konvenšuvnna galget buot golbma Sámedikki meannudit ja doarjut ovdal go dat lea vuolláičállojuvvon. Áigumuš lea ahte konvenšuvnna teavstta galget buot Sámedikkit meannudit moatti vahku geažes, go deaivvadit Tråantes ávvudeamen vuosttaš sámi riikkačoahkkima ávvudit ahte lea 100 jagi áigi go vuosttaš sámi riikkačoahkkin lágiduvvui Tråantes jagi 1917:s.

Duhtavaš

Tiina Sanila-Aikio i møtesal i Utsjok

Suoma Sámedikki presideanta, Tiina Sanilia-Aiko lea duhtavš konvenšuvnnain

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Suoma Sámedikki presideanta , Tiina Sanila-Aikio, gal lea duhtavaš konvenšuvdnateavsttain ja go dat dál sáhttá loktejuvvot sámi álbmoga ovdii.


─ Dát lea leamašan guhkes ja áddjás proseassa, ja mun lean ilus go dat lea dál joavdan dan dássái ahte mii dál sáhttit dan meannudit, ja dán barggus ovddasguvlui mii dárbbašit sámi servodaga veahki, dadjá Tina Sanila Aikio.