Hopp til innhold

Ohppe suohkana váralaš várregilggaid birra

Golbma guđá váraleamos várregilggain Norggas leat Gáivuonas Davvi-Romssas. Suohkana njunnožat leat dán vahkus ožžon vuđolaš dieđuid das makkár áittan várregilggat leat guovllu olbmuide.

Hele Kåfjord kommunestyret ville lære om sine tre farlige fjellpartier. Tirsdag var fløy de med helikopter opp på fjellet.

Gáivuona suohkastivra gazzamin oahpu iežaset golbma váralaš várregilgga. Sii finadedje maid Nuorašváris oaidnimin mo NVE doppe bearráigeahčča várregilgga.

Gáivuona sátnejođiheaddji, Svein Leiros dat lei bovden iežas suohkanstivrra oahpasnuvvat eanet guovllu váralaš várregilggain, mat leat Nuorašvárri, Gamanjunni ja Jettan.

Nuorašvárrái (Nordnesfjellet) son lei báikkálaš politihkkáriidda vel lágidan sáhtu, vai lahka besset ieža oaidnit manne dán vári gozihit birrajándorii.

NVE lágidii oahpu

Norgga čázadat- ja energiijadirektoráhtta (NVE) dat lágidii oahpu várregilggaid birra. Álgo oassi dás leii vuos Davviálbmogiid guovddážis ja dasto NVE guovllukántuvrras Olmmáivákkis.

Maŋŋel álgo diehtojuohkima dáid báikkiin, de girde suohkana politihkkárat ja NVE geologat helikopterin Nuorašvárrái.

Doppe besse oaidnit movt várregilga lea luoddanan, ja makkár rusttegiid geologat geavahit bearráigeahččat várregilgga. Sii besse maid finadit dan stuorimus luoddaneamis mii duođái bijái sin jurdagii mo geavva jus dát luovvana ja fierra Ivgovutnii.

Sátnejođiheaddji Svein Leiros várreluoddaneamis

Gáivuona sátnejođiheaddji, Svein Leiros doaivu Nuorašvári galledeami leat ávkkálažžan suohkana politihkkáriidda.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sápmi

Nuorra politihkkár hirpmástuvvan

Helikopter gárttai máŋgii girdit ovddos maŋos, dassái go buot áirasat ledje Nuorašváris. áirasiid Nuorašvárrái. NVE bargit besse de čájehit luoddanemiid, ja buot sin rustegiid mat leat bidjon várregilgii.

Jens Aleksander Simonsen

Jens Aleksander Simonsen (22) mielas lei buorre go suohkanstivra áirasat besse Nuorašvárrái. Seammas lei su mielas ilgat jurddášit makkár váikkuhusat šaddet jus várregilga fierrá Ivgovutnii.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sapmi

Nuoramus suohkanstivrra áirras, Jens Aleksander Simonsen (22), lei daid gaskkas guhte finaii stuorimus luoddaneamis,

– Mon duođái jurddašin doppe movt dilli sáhttáI šaddat jus dát stuora várregilga luoitá, lohká son.

Nuorra almmái jávohuvvá veahá. Ohcá lasi sániid, muhto ii oro álki čilget movt dát vásáhus čuohcá su dovdduide. Čuččodettiin várrečohkas son oaidná Ivgomuotki. Son illá sáhttá jurddašit mii sáhttá dáhpáhuvvat go várregilga duođái luoitá, ja ráhkada tsunamibáru.

– Dehálaš máhttu politihkkáriidda

Sátnejođiheaddji mielas lei dehálaš váldit mielde olles suohkanstivrra Nuorašvárrái, go sii han galget meannudit áššiid mat gusket hástalusaide maid dát váralaš várregilggat dagahit.

– Dán beaivvis leat sii oahppan olu, ja deháleamos lei dieđus ge ahte suohkanstivrra áirasat besse iežá oaidnit Nuorašvári, ja oaidnit makkár hástalusat dás leat, lohká Svein Leiros.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.