Badjel jahki lea gollan dan rájes go Romssa universitehta ja Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš - psykalaš dearvvašvuođasuddjen ja gárrendilledikšu (SÁNAG) almmuhii dutkanraportta, mii muitalii ahte sámenissonat vásihit eambbo ja dávjjibut veahkaválddálašvuođa go nissonolbmot muđui servodagas. Hirpmástuhtti dieđut mat galggaše mielddisbuktit eastadandoaimmaid dakkaviđe.
Go Sámediggi otná dievasčoahkkimis digaštalle Sámediggeráđi doaibmadieđáhusa, de šattai ollu sáhka dan birra mo dustet veahkaválddi min servodagas. Politihkkárat ledje ovttaoaivilis ahte fertešii juoga bargat. Máŋga birrasa ja joavkku servodagas leat maid imaštallan maid politihkkárat barget. Buohkain lea ovddasvástádus, sámediggeráđis earenoamážit, go sii dat leat bálkáhuvvon juohke beaivvi bargat sámi servodatáššiiguin. Ja dát lea okta dain deháleamos áššiin juste dál.
Dearvvašvuođabálvalusat ja doaimmat geahččalit veahkehit sin geat juo leat gillán veahkaválddi ja illásteami. Muhto mis sámiin lea dárbu dustet dan ovdal go dáhpáhuvvá - mii fertet eastadit dan. Mii fertet daguideamet ja sániideamet bokte dahkat sihke dohkkemeahttumin ja heahpadin illástit nuppi olbmo ja earenoamážit min nissonolbmuid ja mánáid.
Politihkkárat illudit go orru šaddame eambbo rabasvuohta dákkár áššiid birra ságastit. Veahkaváldi ja vealaheapmi vázziba dávjá giehtalaga. Servodagas lea dárbu dovddastit ja mieđihit ahte veahkaváldi ja vealaheapmi lea hástalus. Muhto dat ii leat doarvái. Olles servodat ja politihkkárat fertejit mobiliseret mánáidgárddiid rájes gitta hávderavdii, skuvllaid ja buot lágan birrasiid dadjat ahte mii eat dohkket veahkaválddi eatge vealaheami, leažžá dál sohkabeali, oskku dahje earaláganvuođa dihte. Maŋemus áiggi dáhpáhusat sihke Sis-Finnmárkkus nissonbáhpaid dohkkeheamis ja Divttasvuonas seksuálalaš illástemiin muitalit ahte girkus ja risttalaš searvegottiin ja birrasiin maid lea erenoamáš ovddasvástádus.
Ođđa dutkan galggašii dál muitalit mo ja gos veahkaválddálašvuohta dáhpáhuvvá. Muhto min servvodagas ii leat šat dilli vuordit rohkolas gieđaid. Moadde jagi áigi Sámediggi vuolggahii kampánja mii ávžžuhii olbmuid sámástit. Ii dáidde leat nu álki mihtidit mo diet kampánja lihkostuvai, muhto dat čalmmustahtii goit min servodaga giellahástalusa. Sáhtášii go kampánja veahkaválddi vuostá dahkat dan seamma, lassin daidda buriid áigumušaide maid eat sáhte ollašuhttit go eat dieđe riekta maid áigut?
Doaimmahuslaš diehtu: Kommentáhtor lea náitálan SÁNAG jođiheddjiin. Ásahus namuhuvvo kommentáras. Norgga arktalaš univeritehta lea ovddasvástidan dutkama.