Hopp til innhold

Kommentára: Eat mearrit vel iežamet skuvlaáššiinge

«Sámis leat eará dárbbut go stuorraservodagas ja mun doaivvošin ahte sápmelaččat dat dan dárbbu dihtet ja dovdet buoremusat. Dasa gal in jáhke ahte mii dárbbašit veahki dážas. Dattege Sápmi gal ieš ii beasa mearridit dienge áššis maidege.». Nu čállá NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta.

Diehtosiida - Samisk høgskole i Kautokeino

Diehtosiida Guovdageainnus gos Sámi allaskuvla lea

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Sámiin leat stuorra vuordámušat Sámi allaskuvlii. Dat han galggašii oahpahit min nuoraid sámi servodaga iešguđetlágan dehálaš doaimmaide ja ámmáhiidda. Ođđasiin lea maŋemus vahku beaggán ahte Sámi allaskuvla ii sáhte dán čavčča oahpaheaddjeoahpu álggahit go eai leat nohkka ohccit geain lea doarvái buorre árvosátni matematihkas. Máhttodepartemeanta dat lea mearridan ahte ferte leat unnimusat árvosátni 4 joatkkaskuvlla matematihkas, jus galggaš makkárge oahpaheaddjeohppui beassat Norggas. Departemeantta stádačálli celkkii NRK Sápmái ikte ahte Sámi allaskuvlla ohcciide maid galgá seamma gelbbolašvuođagáibádus go earáide, dat mii dáža allaskuvllaide lea.

Nils Johan Heatta, direktør NRK Sápmi

Nils Johan Heatta, NRK Sámi kommentáhtor

Foto: Ole Kaland / NRK

Gal dat dieđusge lea buorre ahte skuvlaeiseváldi atná fuolas das ahte sámi oahpaheddjiin lea buorre dássi. Muhto de mun gal ferten jearralit manin dat seamma eiseváldi ii beroš dalle go sámit dáhtošedje sámegieloahpu iežaset mánáide miehtá riikka dahje sámegiel mánáidgárde­fálaldaga. Dalle han gal ii oro jura dat ovttadássásašvuohta mange veara.

Mo dat livččii jos eiseváldi baicca gáibidivččii sámegielas buoret árvosáni? Ii mihkkege otná Norgga servvodatdilis oro čájeheamen ahte eiseváldi nu dagašii. Ii hal sámegielas leat nu stuora árvu olggobealde sámi servodaga, vaikko maid de riikka njunnošat dajaše.

Buohkat mii várra háliidivččiimet dan buot buoremus oahpahusa mánáidasamet. Muhto leago son dat matematihkkafágas ahte mii háliidit dan buot buoremusa? Leago son dat dát fága mii lea deháleamos Sápmái? Ieš gal lean álo liikon matematihkkii ja muhtomin dat gal lea buorre máhttit sihke integrála ja derivašuvnna - mii dáidá leat amas eatnasiidda. Ja dat seamma eatnasat leat bures birgen dien máhtu haga.

Nu guhká go mun muittán, de lea sámi servodat šurran man stuorra dárbu lea eanet sápmelaš oahpaheddjiide - ii fal unnit, nugo dál sáhttá leat boahtu. Ii soaitte leat roassu dat ahte dán čavčča ii álggahuvvo oahpaheaddjioahppu, muhto viđa-guđa jagi geahčen soaitá roassobiegga dovdogoahtit go eai šat lassán sápmelaš ja sámegiel oahpaheaddjit.

Sámi allaskuvllas lea ovddasvástádus oahpu láhčit Sápmái ja allaskuvla ferte bearráigeahččat ahte sin oahpahusas lea alla dássi, nu ahte studeanttat ožžot buori oahpu ja šaddet ávkin min boahtteáiggi servodaga nannemis. Danin dat allaskuvla nai ferte miehtá gaskka áŋgiruššat oahpahusa nannet ja beaktilit bargat. Allaskuvla fertešii ain viššaleappot dustet daid dárbbuid mat ođasmahtti sámeservodagas leat.

Muhto Sámis leat eará dárbbut go stuoraservodagas ja mun doaivvošin ahte sápmelaččat dat dan dárbbu dihtet ja dovdet buoremusat. Dasa gal in jáhke ahte mii dárbbašit veahki dážas. Dattege Sápmi gal ieš ii beasa mearridit dienge áššis maidege. Dán dásis dat lea dát sámi iešmearrideapmi - iešmearrideapmi man birra leat juo geahkan moaddelot jagi ja vierrásat oaivvildit ahte sámiin lea beare ollu fápmu. Ii vel iežamet oahpahus- iige kulturáššiinge leat midjiide alccemet addon váldit ja luohttámuš mearridit. Eat mii vissa máhte.

Dáža lea dáža juohke beaivvi!

Korte nyheter

  • Sámi festiválat Norggá buoremusaid gaskkas

    «Norske Kulturarrangører» organisašuvdna lea dál almmuhan evttohasaid oažžut lágideaddji bálkkašumiid jagi 2023 ovddas.

    Márkomeannu, Riddu Riđđu ja Sámi Beassášmárkanat leat evttohuvvon iešguđet surggiin.

    Sámi Beassášmárkanat gilvvohallet nammaduvvot «Dán jagáš festiválan».

    Festiválat Márkomeannu ja Riddu Riđđu lágideigga oktasaš doarjjakonseartta Fovse- sápmelaččaide ja -ákšunlisttaide Riikalávddis Oslos. Dainna konsearttain sáhttiba festiválat nammaduvvot Dán jagáš inspirašuvdnan.

    Márkomeannu lea maiddái finalistta Dán jagáš čalbmerávkaleapmi.

    Lubna Jaffrey åpnet Riddu Riđđu.
    Foto: Inga Maret Solberg Åhren / NRK
  • Påviste fire bjørner i et nytt hårfelleprosjekt

    Sommeren 2023 ble det for første gang samlet inn hårprøver fra et 500 kvadratkilometer stort område på nordsiden av Tanaelva i den vestlige delen av Tana kommune.

    Det melder Norsk institutt for bioøkonomi (Nibio).

    – Totalt ble det samlet inn 27 hårprøver som var positive for brunbjørn, sier laboratorieleder Ida Marie Bardalen Fløystad ved Nibio Svanhovd.

    Fra disse prøvene kunne forskerne identifisere fire ulike bjørner, to hannbjørner og to hunnbjørner.

    Alle de fire bjørnene som ble påvist i hårfelleprosjektet i Tana i 2023 var tidligere kjente individer.

    Målet med prosjektet er å få mer informasjon om bjørnenes bevegelser i området, tidsmessig områdebruk, og om mulige slektskap mellom individene.

    – Den overordnede målsettingen med disse hårfelleprosjektene er å få mer kunnskap om antall bjørn, kjønn og hvilke individer som påvises, sier Ida Marie Bardalen Fløystad.

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad