Doarju nuoraid vuostálastima

Mannan vahkus leat lullisámenuorat čájehan vuostehágu Oslos plánejuvvon bieggamillopárkka plánemii Gaalpies, Lulli-Trøndelágas. Voengelh Njaarke nuorat besse deaivvadit Oljo- ja energiijadepartemeanttain dán áššis.

NSR-jođiheaddji mielas leat nuorat dál veahkehan eiseválddiid buorebut ipmirdit ášši.

– Dat lea hirbmat dehálaš sihke nuoraide ja departementii maiddái go departemeanta beassá gullat njuolga nuorain maid sii oaivvildit, ja movt sii oidnet boahtte áiggi hástalusaid, justte dien bieggamillopárka vejolaš huksema ektui, lohká Beaska Niillas.

– Ii leat dábálaš

Ieš alddis ii leat imaš dat go Departemeanta nuoraid lea dohko luoitán, muhto Beaska Niillasa mielas gánniha dás fuomášit man gozuid nalde lullisámi nuorat ledje diibmá go dát ášši lei gulaskuddamis.

– Mu áddejumi mielde ii leat dat áibbas dábálaš, muhto nuorat sáddejedje diibmá reivve dalle go lei gulaskuddančoahkkin Oljo- ja energiijadepartemeanttain Bindalas lulli Sámis. Nuorat čálle reivves ahte sii maid háliidit buktit ovdán sin oaiviliid, ja viimmat jagi maŋŋel, de besse sii dohko boahtit, lohká son.

– Kultuvrralaš olmmošgoddin

Voengelh Njaarke orohaga nieiddat oaivvildit ahte diet huksen sáhttá bágget sin eret guovllus, dadjá lullisámi nieida, Elle Ristiinna Utsi ja buohtastahttá dán kultuvrralaš olmmošgoddimin.

– Jus mii geahčat definišuvnna, de lei álbmogis bággu guođđit sin eatnamiid gos ellet. Ja nu dat dahket ge, sii bággejit min eret doppe, dadjá Utsi.

Elle Ristiinna Utsi dadjá ahte ii leat dušše dát sisabáhkken mii čuohcá sidjiide, muhto sii leat juo guhkit áiggi vásihan olu eará lágan sisabáhkkemiid.

– Mis leat olu eará sisabáhkkemat, dego čáhcefápmorusttegat ja eará bieggamillot ja go áigot barttaid hukset. Ja bieggamillopárkat váldet min maŋemus eatnamiid, ii mihkkege leat šiehtadallon. Mii oaččut leat dáppe dahje eat, dadjá son.

– Fertejit duođas váldit

Nuoraid deaivvadeapmi departemeanttain ii lean makkár ge formálalaš čoahkkin, muhto dat lei eanet dakkár buorredáhtolašvuohta departemeanta bealis, čilge Beaska Niillas.

Vaikko eiseválddit eai dáidde dovdat geatnegasvuođa vuhtii váldit maidege virggálaččat dan maid nuorat ovdanbukte, de lea čoahkkimis eahpikeahttá leamaš ávki, jáhkká son.

– Mun jáhkán gal ahte go besset gullát njuolga nuorain dan duođalaš dili mii lea sihke vuoiŋŋalaččat ja boahtteáiggi hárrái, ammal de váldet vuhtii váikko eai báhpiriid mielde máhkaš galgga dárbbašit dan bargat, lohká son.

– Olu maid oahppat sis

NSR-njunnoša mielas leat nuorat buori ovdagovvan earáide.

– Dat lea hirbmat buorre go nuorat dohko vulge, ja mun jáhkán ahte mis lea olu maid oahppat go nuorat ieža fuobmájit ahte dát ii váldde lágiid, sii dušše váldet oktavuođa ja vulget dohko háleštit iežaset ášši, dadjá son.

Beaska Niillas maid dadjá ahte dávjá vájalduvvojit nuorat dákkár proseassain, dego orohatproseassain ja eará sisabáhkkenáššiin.

– Dávjá boarráset politihkkarat iežaset oaiviliid mielde smihttet, muhto nuorat eai váldojuvvo vuhtii ja eai oba jerrojuvvo ge maid sii oaivvildit dihto áššin, dadjá Beaska Niillas.

• Guldal ášši: