Hopp til innhold

Ásahit ođđa juoigansearvvi Sápmái

Duorastaga ásahit ođđa juoigansearvvi Sápmái, Juoigalasat. Searvvi vuolggaheaddji Nils Johan Gaup lohká stuora dárbbu searvái masa buohkat sáhttet searvat.

Nils Johan A. Gaup

Nils Johan Gaup

Foto: Liv Inger Somby/NRK

– Mii háliidit buot agát olbmuid mielde, geat beroštit juoigamis. Mis ii leat dat ulbmil ahte galgá juoigat lávddis. Mii háliidit deaivvadit, juoiggadit ja oahppat luđiid nubbi nuppis. Dat lea mu mielas oalle dehálaš dan dihte go ovdalaš luođit leat láhppome oalát, lohká Gaup.

–​ Dárbbaša go dasa sierra searvvi?

– Juo. Mis lea oainnat juo okta searvi, Juoigiid Searvi, muhto das leat gáibádusat ahte galgá nie ja nie galle geardde juoigan lávddis ovdal beassá searvat. Mis ii leat earágo dat ahte berošta juoigamis. Manne ii ráhkadit searvvi, nu ahte dihtet geat háliidit juoiggastit fárrolaga nuppiin, lohká Gaup, gii ieš lea leamaš miellahttun Juoigiid Searvvis, muhto lea dál heaitán das.

– Dat ii orron munnje heiveme go lávdejuoigan ii heive buohkaide, ja mun lean okta sis.

Áiggoše báddegoahtit dološ luđiid

Gaupas lea jurdda ahte ođđa searvi galggašii bidjat johtui prošeavtta báddet dološ luđiid vai dat eaI láhppo.

– Gánske mii fertet báddegoahtit daid ja vurket daid. Mun dieđán ahte Romssa musea lea čohkken luđiid, muhto dađi bahábut, de daid ii beasa guldalit. Jus bidjat rabas databasii, de besset olbmot gullat dáid luđiid maid maŋit áigái.

NRK Sámis gullat luđiid, ja Sámi Grand Prix lea okta sámi stuorámuš lávddiin, gos luohti gullo. Juoigalasat oidnet olu vejolašvuođaid gokko sii hálidit bargat go searvi dál vuos ásahuvvo.

– Dasa sáhttet buot juoigalasat ja luđiid berošteaddjit searvat. Ja orrot maid olu luohteberošteaddjit go leat juo eanet go 350 olbmo liikon min siiddu Facebookas, muitala Gaup.

Biret Risten Sara på sitt kontor

Juoigiid Searvvi jođiheaddji, Biret Risten Sara

Foto: Piera Balto / NRK

– Boasttu áddejupmi min njuolggadusain

Duorastaga de galgá dát ođđa searvi ásahuvvot. Juoigiid Searvvi jođiheaddji, Biret Risten Sara, son ii leat gullange ahte ođđa searvi boahtá, ja lohká ahte orru boasttu áddejupmi Juoigiid Searvvis.

– Min searvvi njuolggadusain lea nu ahte juohkehaš gii berošta sáhttá leat miellahttun. Mis ii leat njuolggadusain ahte ferte juoigan lávdde nalde vissis gerddiid ovdal beassá miellahttun, lohká Sara.

Juoigiid Searvái beassá miellahttun dat gii máhttá juoigat ja geas lea diehtu juoigama birra. Ovdal mearriduvvo beassá go miellahttun, de galgá juoigat ja sáddet vihtta luođi searvái, mii de mearrida dohkkehuvvo go miellahttun. Nu boahtá ovdan searvvi njuolggadusain (dárogillii) . Sara muitala ahte maiddái sin searvvi ulbmil lea ovddidit ja nanusmahttit luođi.

– Juoigiid Searvi galgá ovddidit ja ealáskahttit luođi miehtá Sámi, dat guoská buot juoigansuopmaniid hárrái mat gávdnojit Sámis. Mii galgat hui viidát fátmmastit.

– Leago dát ođđa searvi din gilvaleaddji?

– Dan in dieđe vuos dadjat, ferte oaidnit maid ja movt sii áigot bargat luđiin, lohká Sara.

Korte nyheter