Hopp til innhold

Holmberg almmuha diktagirjji eŋgelasgillii

Tibeta buddhisma studeredettiin Davvi-Indias riegádedje Niillas Holmbergas divttat mat dál leat almmuhuvvon maiddái eŋgelasgillii.

Niillas Holmberg

Niillas Holmberg ođđa diktagirji The Way Back lea sihke sámegillii ja eŋgelasgillii.

Foto: Tarmo Lehtosalo

Nuorra sámi girječálli ja musihkkara Niillas Holmberga niehkku lea šaddan duohtan go vimmat lea almmustahttán guovttegielat diktagirjji davvisámegilli ja eŋgelasgillii.

Girjji namma lea The Way Back, ja das leat divttat maid Holmberg čálligođii go lei Davvi-Indias studeremin Tibetalaš Dáiddalaš Ovdanbuktin Instituhtas, the Tibetan Institute of Performing Arts.

– Mun čálligohten dáid divttaid go ledjen doppe oahpasnuvvamin sin dáidagii ja Tibeta buddhismii. Jođidettiin doppe čállen vuosttaš oasi diktagirjjis ja nuppi oasi fas go bohten ruovttoluotta Sápmái, lohká son.

Eŋgelasgillii

Holmberg lea johtán olu riikkaidgaskasaš diktafestivalain ja doppe lea oaidnán dárbbu eŋgelasgielat jorgalusaide iežas divttaide. Muhtin franskalaš girječálli ustiba bokte oaččui son oktavuođa eŋgelas lágádusain mii hálidii almmuhit su divttaid eŋgelasgillii.

– Nu álggii hirbmat jorgalan prošeakta ja dasa golai jahki. Munnje veahkkin jorgalan divttaid leaba Lisa Jokivirta ja Clive Boutle.

Holmberg jáhkká ollet viidábut máilbmái iežas divttaiguin dál go lea almmuhan daid maid eŋgelasgillii.

– Dál šaddá olu álkibun johttit máilmmi girjjalašvuođa dáhpáhusain, go dál mus lea girji maid geiget ja čájehit, dat gal veahkeha.

Boahtte mánu loahpas vuolgá son Atlantai USA:ii lohkat divttaid, giđđat galgá Eŋglándii ja čakčat fas Mexicoi, go doppe lágiduvvo vuosttaš riikkaidgaskasaš álgoálbmogiid diktafestivála.

Loga maid: Čohkkestii alcces moatti riikkas čuojaheddjiid

Loga maid: «Mun ja golgoláttán»

Luodda ruovttoluotta

Divttain vuhtto bures ahte leat čállon go son lea mátkis, ja Holmberg lohká ahte lea geavahan olu luonddugovvidusaid divttain.

– Čáhci boahtá ovdan máŋgga sajis dain divttain, ja čáhci han ii orus goassege, lohká son.Diktačoakkáldaga lea gohčodan The Way Back. Ná son dan čilge:

– Mii sápmelaččat ja álgoálbmogat obalohkkáige, orrut dego faggasan min iežamet boares jurddašanvuogi ja eallinoainnu ja moderna oarje-máilmmi eallinoainnuid gaskii.

Vai nagodivččiimet hukset iežamet birrasa dakkarin mii midjiide lea heivvolaš ja min jurddašanvuohkái heivvolaš, galgat go mii de viežžat doppe min vássánáiggis juoga maid mii leat vajálduhttimin ja oassái vajáduhttán? Jus mii galgat, de mot mii dan galgat?

Buddhisma ja sámi luonddu filosofiija

Son dadjá nubbi aspeakta girjjis lea dat masa son eanet oahpasnuvai go lei Davvi-Indias studeremin tibetalaš buddhisma ja suokkardalai sullasašvuođaid sámi dološ luonddu filosofija ja buddhisma gaskas.

– Oarje-máilmmi olmmoš lea dál veahá láhppon go illá bat šat iežas dovdá, dat manná áibbas eará olggobeal biekkaid mielde. Luodda ruovttoluotta lea de lávket iežas sisa ja dovdat fas iežas.

Holmberg lohká ahte johtilit vávjigođii ahte sámi dološ jurddašanvuogis ja buddhistalaš jurddašanvuogis leat olu sullasašvuođat.

– Várra dan dihte go dat eai orron munnje nu amas jurdagat, dat orui nu lunddolaš munnje. Lea váttis čilget ná mat dat sullasašvuođat sáhtaše leat, ama mun dan dihte leange divttaid čállán inge romanaid, bohkosa son, muhto dadjá ahte okta eallinrávvagin buddhismas lea eallit dán bottus.

– Dat lea luondduolbmuide hui lunddolaš ášši, dat ii leat mihkkege ártegis áššiid. Dat lea maiddái leamaš ii dušše dakkar mielalaš gažaldat muhto maid birgejupmi fysalaččat, olmmoš ferte gulaskuddat luondduin vai birge.

Darvanan ođđa máilbmái

Holmberg dadjá ahte son ieš ii leat dakkár luonddu olmmoš gii dušše luonddus ealášii, ja buddhismas lea gávdnan vuogi mot oažžut sielolaš ráfi.

– Mun lean bahákas darvanan dan ođđa máilbmái, goit belohahkii, ja okta čoavddus maid mun lean gávndan dasa mot mun olahivččen dakkár sielolaš ráfi lea meditašuvdna. Mun vuojun dán boddui, mun cakkadan dan iežan miela, nu ahte dat ii njuikkot duohkut deike. Die lea okta mot buddhisma lea mu váikkuhan.

Besset go lohkkit vásihit dien sielolaš meditašuvnna go lohket du girjji?

– Doppe lea omd. dakkar dikta man namma lea "No word for meditation". Sámegielas ii leat dasa sátni, nu ahte go mun lean vuorraset olbmuide viggan čilget mii dat meditašuvnda lea, de lea dan veahá vátttis čilget. Muhto jus muhtin oaggu johkagáttis dahje suhká Deanu, da mun jáhkán dakkár olmmoš diehtá loahpaloahpas vuođus mii meditašuvdna lea.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK