Hopp til innhold

– In jáhke iežan goit vásihit rievdadusaid

Iešjohtleagi oasehasaid beroštusovddasteaddjit leat odne ovddideamen iežaset vuoigatvuođagáibádusaid Finnmárkku kommišuvdnii. Iešjohtleagi searvvi ovddasteaddji Nils Sverre Eriksen ii gátte iežas agis gal vásihit rievdadusaid, muhto lea oalle optimistalaš ja doaivu boahtte buolvva dan dahkat.

Nils Sverre Eriksen

– Min gáibádusat eai dahkko duohtan mu eallenagis gal, gáddá Nils Sverre Eriksen

Foto: Piera Balto / NRK

– Mii gul gáibidat geavahanvuoigatvuođa ja mátkkoštanvuoigatvuođa. Na, diet leat dat guokte oaivečuoggá. Nu mo odne lea, de lea tuiskalaččain ja spánskalaččain seamma meahcástanvuoigatvuohta go mis, dadjá Eriksen. Son lei okta dan golbmasis geat ovddastedje Iešjohtleagi searvvi Finnmárkku Kommišuvnna čoahkkimis otne.

– Ollu bargu

Finnmárkku kommišuvnna jođiheaddji, Jon Gauslaa, árvvoštallá iežaset geavahit ain jo jagi vel Kárášjoga guovllu čielggadanbargguide, go lohká daidda gullat nu ollu beliid mat váldet áiggi.

Finnmárkku kommišuvnna jođiheaddji

– Unjárgga gilisearvvi ášši čužžeheapmi ii váikkut sin dála bargui, muhto go das celkoš duopmu, de sáhttá leat váikkuheaddjin, dadjá Gauslaa.

Foto: Piera Balto / NRK

Gauslaa lohká bargun leat dás duohko vuos systematiseret daid dieđuid maid sii leat ožžon dáid gulaskuddančoahkkimiin ja daid buohtastahttit dieđuiguin maid sii ieža leat roggan, ja sis dat han galgá vel okta gulaskuddančoahkkin golggotmánus.

Makkár vejolašvuohta lea du mielas vuoigatvuođagáibideaddjiin olahit doarjaga kommišuvnnas?

Finnmárkku kommišuvdna

Finnmárkku kommišuvdna: Ole Henrik Magga, Jon Gauslaa, John B Henriksen, Hilde Agathe Heggelund ja Veronica Andersen

Foto: Piera Balto / NRK

– Lea vuos menddo árrat diesa sáhttit dadjat maidege. Ferte vuordit maid raporta de dajaš.

– Eanet gáibádusat

Gauslaa muitala dán guovllu gáibádusain leat muhtumat veahá earáláganat go dan maid leat vásihan dán barggus muđui Finnmárkkus, muhto dáppe leat mealgat eanet gáibádusat ja eanet gáibádusat seamma guovlluide, mii dagaha ahte sii šaddet geavahit eanet áiggi árvvoštallat daid mat leat vuostálaga.

Son rehkenastá ain jo jagi ádjánit dáinna bargguin.

Coahkkimis ledje valjis guldaleaddjit

Čoahkkimis ledje valjis guldaleaddjit

Foto: Piera Balto / NRK

Korte nyheter

  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK
  • Krever egen distriktskvote

    Fiskerne i Vardø ba Trygve Slagsvold Vedum om en egen distriktkvote da finansministeren besøkte fiskeværet på mandag.

    Fiskere i åpen gruppe, de som har fiskebåter under 11 meter, har mistet rundt halvparten av kvota i år - sammenlignet med i fjor.

    Og signalene er at kvotene må reduseres ytterligere i årene framover.

    Det slår hardt ut for Vardø der store deler av fiskeflåten er i åpen gruppe.

    Leder for Vardø fiskarlag, Frode Robertsen, frykter fraflytting.