Direktoráhtta lea evttohan ođđa bivdináiggiid, ja dás evttohuvvo ahte rievssatbivdu gáržžiduvvo guvttiin mánuin juohke dálvvi.
Rukses listtus
Dál lea lohpi báhčit rievssahiid čakčamánu 10. beaivve rájes gitta njukčamánu 1. beaivve radjái lulli Norggas, ja njukčamanu 15. beaivve radjai Finnmárkkus, Romssas ja Davvi-Nordlánddas.
Boahtte jagi rájes leat evttohan gieldit rievssatbivddu jo juovlamánu 23. beaivve rájes olles Norggas.
Gárdun gal galgá ain leat lohpi Finnmárkkus, Romssas ja Davvi-Nordlánddas gitta njukčamánu 1. beaivve radjái.
Sivva dáid gáržžidemiide lea go rievssat diibmá bođii dan nu gohčoduvvon rukseslisttui, mii lea listu mii čájeha makkár eallit dat leat jávkagoahtan.
– Unnán ávki
Máŋggas leat vuosttildan dáid evttohusaid ja oktasaš kommentaras čállet Finnmárkkuopmodat ja Statskog ahte gieldit rievssatbivddu dálvet lea dego báhčit cizážiid kanuvnnain, dá lea garra doaibmabidju mas lea unnan ávki.
–Dálvebivdu oktan gárdumin dagaha dušše 2-3 proseantta ollislaš rievssatbivddus davvin, ja dá lea nu unnán ahte das ii leat makkárge váikkuhus rievssatnállái.
– Seammás addá dát bivdu stuora vásáhusaid bivdiide ja dainna lágin lea mielde nanneme álbmotdearvvašvuođa, čálliiba Finnmárkkuopmodaga meahcastanossodaga jođiheaddji, Einar Asbjørnsen ja Statskoga fágahoavda Jo Inge Breisjøberget kommentaras mii lea almmuhuvvon
mannan vahkkus.– Ii daga maidege
Sámi Bivdo ja Meahastansearvi ii leat vuos buktan makkárge gulaskuddancealkamuša dán áššis, muhto jođiheaddjis gal lea čielga oaidnu.
– Ii daga maidege jus rievssatbivdu gildojuvvo dálvet, nu guhká go dáppe ain lea lohpi gárdut dalle, lohká Sámi Bivdo ja Meahcastan searvvi jođiheaddji Johan Ingvald Hætta.
Son dadjá ahte sin searvi lea olu ferten bargat eiseválddiid ektui doaláhit dán árbevieru, go dan leat maid ovdal evttohan gieldit.
– Vaikko eai leat ain nu oallugat geat gárdot, de lea dehálaš doalahit dán árbevieru, lohká son.
Bivdu lassanan davvin
Diimmá bivdologut čájehit ahte earret Finnmárkkus ja Romssas, de lea rievssatbivdu unnon olles Norggs.
Finnmárkkus báhččoje diibmá 51.000 duhát rievssaha, dá lea 74 proseantta eambbo go jagi ovdal. Buot eanemus rievssahat báhččoje Guovdageainnus, oktibuot 12.600 ja nu lea Guovdageaidnu Norgga stuorámus rievssatsuohkan.
– Mun balan veahá ahte go eará guovlluin unnu rievssat, de bohtet eambbo bivdit davas. Dan dihte galggašii baicca rievssatbivddu beatnagiin čakčat gáržžidit, jus fal rievssatnáli áigu beastit, lohká Johan Ingvald Hætta.