Hopp til innhold

– Dárbu gáržžidit rievssatbivddu

Jus Birasdirektoráhtta oažžu nu go háliida, de gildojuvvo rievssatbivdu dálvet boahtte jagi rájes.

Rype fotografert på Tromsøya

Dál lea lohpi báhčit rievssaha čakčamánu 10. rájes gitta njukčamánu 15. beaivve radjái Romssas, Finnmárkkus ja Davvi-Nordlánddas. Boahtte jagi evttohit gieldit bivddu jo juolvamánu 23. beaivve rájes.

Foto: Per Ivar Somby

Direktoráhtta lea evttohan ođđa bivdináiggiid, ja dás evttohuvvo ahte rievssatbivdu gáržžiduvvo guvttiin mánuin juohke dálvvi.

Rukses listtus

Dál lea lohpi báhčit rievssahiid čakčamánu 10. beaivve rájes gitta njukčamánu 1. beaivve radjái lulli Norggas, ja njukčamanu 15. beaivve radjai Finnmárkkus, Romssas ja Davvi-Nordlánddas.

Boahtte jagi rájes leat evttohan gieldit rievssatbivddu jo juovlamánu 23. beaivve rájes olles Norggas.

Gárdun gal galgá ain leat lohpi Finnmárkkus, Romssas ja Davvi-Nordlánddas gitta njukčamánu 1. beaivve radjái.

Sivva dáid gáržžidemiide lea go rievssat diibmá bođii dan nu gohčoduvvon rukseslisttui, mii lea listu mii čájeha makkár eallit dat leat jávkagoahtan.

– Unnán ávki

Máŋggas leat vuosttildan dáid evttohusaid ja oktasaš kommentaras čállet Finnmárkkuopmodat ja Statskog ahte gieldit rievssatbivddu dálvet lea dego báhčit cizážiid kanuvnnain, dá lea garra doaibmabidju mas lea unnan ávki.

–Dálvebivdu oktan gárdumin dagaha dušše 2-3 proseantta ollislaš rievssatbivddus davvin, ja dá lea nu unnán ahte das ii leat makkárge váikkuhus rievssatnállái.

– Seammás addá dát bivdu stuora vásáhusaid bivdiide ja dainna lágin lea mielde nanneme álbmotdearvvašvuođa, čálliiba Finnmárkkuopmodaga meahcastanossodaga jođiheaddji, Einar Asbjørnsen ja Statskoga fágahoavda Jo Inge Breisjøberget kommentaras mii lea almmuhuvvon iFinnmark.no mannan vahkkus.

– Ii daga maidege

Johan Ingvald Hætta

Sámi Bivdo ja Meahcastan searvvi jođiheaddji Johan Ingvald Hætta lohká ahte čakčabivddu beatnagiin maid galggašii gáržžidit.

Foto: Liv Inger Somby / NRK

Sámi Bivdo ja Meahastansearvi ii leat vuos buktan makkárge gulaskuddancealkamuša dán áššis, muhto jođiheaddjis gal lea čielga oaidnu.

– Ii daga maidege jus rievssatbivdu gildojuvvo dálvet, nu guhká go dáppe ain lea lohpi gárdut dalle, lohká Sámi Bivdo ja Meahcastan searvvi jođiheaddji Johan Ingvald Hætta.

Son dadjá ahte sin searvi lea olu ferten bargat eiseválddiid ektui doaláhit dán árbevieru, go dan leat maid ovdal evttohan gieldit.

– Vaikko eai leat ain nu oallugat geat gárdot, de lea dehálaš doalahit dán árbevieru, lohká son.

Bivdu lassanan davvin

Diimmá bivdologut čájehit ahte earret Finnmárkkus ja Romssas, de lea rievssatbivdu unnon olles Norggs.

Finnmárkkus báhččoje diibmá 51.000 duhát rievssaha, dá lea 74 proseantta eambbo go jagi ovdal. Buot eanemus rievssahat báhččoje Guovdageainnus, oktibuot 12.600 ja nu lea Guovdageaidnu Norgga stuorámus rievssatsuohkan.

– Mun balan veahá ahte go eará guovlluin unnu rievssat, de bohtet eambbo bivdit davas. Dan dihte galggašii baicca rievssatbivddu beatnagiin čakčat gáržžidit, jus fal rievssatnáli áigu beastit, lohká Johan Ingvald Hætta.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.