Hopp til innhold

Sámegiella nubbigiellan addá buoret bohtosiid – sáhka sámegiela árvvus

Maiddái Sámi allaskuvlla sisaváldingáibádusat leat nugo oahpposajiin mat leat várrejuvvon sámegielagiidda, eaige dain earut leago oahppi lohkan sámegiela vuosttaš- vai nubbingiellan joatkkaskuvllas.

Diehtosiida
Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm oaivvilda sii leat eará dilis go eará alitoahppoásahusat, go sis oahpahus lágiduvvo sámegillii.

– Mis lea maid seamma láhkai ahte mii váldit sisa leažžat dál vuosttaš- dahje nubbigielat. Muhto dat mii soaitá leat veahá erohus dain fálaldagain mat mis leat eará oahppoásahusaid fálaldagaid ektui, lea dat ahte mis manná sámegillii visot dat oahpahus, muitala Guttorm.

Son dadjá maid ahte dalle dat gii lea boahtán nubbingielagin čuovvu dábálaš oahpahusa vaikko oahpahusas lea dávjá vuolggasadjin dat ahte don leat eatnigielat. Studeanttas geas sámegiella lea nubbigiella lea vejolašvuohta ovdánahttit iežas giela oahpu gaccadettiin.

Sáhka sámegiela árvvus

Muhtin joatkkaskuvlaoahppit muitalit iežaset válljet sámegiela nubbingiellan joatkkaskuvllas dan dihtii go das lea álkit olahit buriid árvosániid go sámegielas vuosttašgiellan. Dat sáhttá dagahit ahte sii birgejit dasto buorebut go ohcet sámegielagiidda várrejuvvon oahpposajiide, go dat oahppit geain sámegiella lea vuosttašgiellan.

Sámi allaskuvlla Gielladieđagoađi jođiheaddji Mai Britt Utsi mielas galggašii loktet sámegiela árvvu ja baicce bálkkašit joatkkaskuvlaohppiid geat válljejit sámegiela vuosttašgiellan, iige nu go dál lea, ahte dát oahppit sáhttet gillát dan geažil ja massit oahpposajiid.

– Rievtti mielde galggašii nu ahte go dus lea sámegiella vuosttašgiella, de dat attášii eanet čuoggáid. De don livččet easka lokten árvvu sámegielas vuosttašgiellan, dadjá Utsi.

Son oaivvilda ahte dalle oahppi sáhtašii jurddašit ahte ferte válljet dan, go das oažžu eambbo čuoggáid go ohcá oahpposajiide mat leat várrejuvvon sámegielagiidda.

Galggašii vuosttažettiin eatnigielagiidda

Maiddái Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm oaivvilda ahte galggašedje ovdamunit das jus lea lohkan sámegiela vuosttašgiellan joatkkaskuvllas.

– Dat galggašii álkes lihkastat ahte go leat dán sámegiel eari bidjan, de lasihit vel ahte dat lea vuosttažettiin daidda geain lea sámegiella vuosttašgiella, ja de nubbigiella.

Gunvor Guttorm

Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorma mielas maid galggašedje ovdamunit das go vállje sámegiela vuosttašgiellan.

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

Guttorm árvala ahte sáhtašii maid seamma láhkai go Norggas lea dál oahpaheaddjioahpus, mas galget juksat dihto dási ja doarvái buriid árvosániid matematihkas. Das lea nu ahte lea doarvái go ceavzá guhkesmatematihkas, muhto jus vállje oanehismatematihka de ferte oažžut buoret arvosániid.

– Diehan livččii okta vuohki mo sáhtašii maiddái sámegielain bargat. De sáhtašii nu earuhit daid, go das lea erohus diehttalasge, dadjá Guttorm. Dat sáhttá šaddat boastut daid hárrái geat leat vuosttašgielagat. Ja jus mii jurddašat mo dát váikkuha fas servvodahkii, ahte váikkuhago dan láhkai ahte mii njeaidit fas máhtolašvuođa sámegielas, jearrá son.

Korte nyheter

  • Beitekrise i Karasjok - skuterløyper stengt

    Kriseberedskapsutvalget har erklært beitekrise i store deler av Karasjok. På grunn av dette er flere skuterløyper stengt, skriver Karasjok kommune på sin nettside.

    Løype 5 mellom Láŧevuovdi og Guovžilbohki og løype 17 Badjenjárga til Dákteroavvi stenges midlertidig.

    Løypa stenges fram til 8. april av hensyn til reindriften.

    Karasjok kommune kan stenge skuterløyper etter kommunal forskrift om snøskuterløyper § 7.

    Beitekrisen har rammet flere distrikt i Nordland, Troms og Finnmark, og har så langt berørt i overkant av 60.000 rein.
    Foto: Landbruks- og matdepartementet
  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi