Sii leat hábmen diehtojuohkingihppaga mas muitalit makkár sámi vásáhusaid turisttat ožžot go bohtet davás. Maiddái sámegiella lea guovddážis dán prošeavttas, go stuorit plakáhtain galgá sáme- ja eŋgelasgiella oidnot.
Deatnulaš, Ellinor Guttorm Utsi lea prošeavtta stivrenjoavkku jođiheaddji, ja son jáhkká ahte sámi fitnodagaide lea buoremus go sápmelaččat ieža leat mielde márkanfievrredeame daid.
– Fertejit daguhit iežaset hui njunnošii
– Sii fertejit daguhit iežaset hui njunnošii, ja fertejit váldit ovddasvástádusa, dušše danin vai eai ribat dan sápmelašvuođa dážaid háldui, go sii han dihtet ahte sii gal leat nu váibmil dasa.
Sii eai smiehtas guktii, ja leat hui gergosat nahkehit gávtti, vuoidalit sámi ivnniid ja geavahit dáid min gaskaomiid hástalit turisttaid, dadjá Guttorm Utsi.
Davvi-Norgga Sámi mátkeealáhus álggahuvvui 2012:s. Prošeakta čađahuvva golmma jagis.
Finadan Ođđa Zealánddas
Muhtun fitnodagat mat leat fárus prošeavttas leat finadan Ođđa Zealánddas gos ohppe mo maori-álbmot geavahedje iežaset giela mátkeealáhusa oktavuođas, ja danne geavahit sámegiela go márkanfievrridit sámi mátkeealáhusaid, dadjá Davvi-norgga Sámi mátkeealáhusa prošeaktajođiheaddji, Beate Juliussen.
– Sámivuohta ožžon guovddáš saji
Boahtte vahkku lágiduvvojit stuorit mátkeealáhus lágidemiid Álttás gosa bohtet lagabui 700 mátkeoperatevrra.
Šaddá dehálaš márkanfievrridit sámi mátkeealáhusaid doppe, ja sámegiella galgá maid leat guovddážis dadjá Guttorm Utsi.
– Sápmelaččat ja sámivuohta lea dán vuoru ožžon hui guovddáš saji. Sis leat galbbat sámegillii, lassin eaŋgalasgillii, rahpandoaluin leat sápmelaččat geat leat njunnošis ja geat láidestit, kulturdoaluin gullat luđiid, guossohat goikebierggu. Finnmárku lea maiddái dien láhkai šaddan sámi guovddášbáikin, dadjá Guttorm Utsi.