Hopp til innhold

Sámedikki bušeahtta: Ealáhusat ja politihkkárat leat vuoitit

Dál lea sápmelaččaid ođđa «finánsaministtar» evttohan mo ruđaid galgá geavahit boahtte jagi.

Runar Myrnes Balto

VUOSTTAS BUŠEAHTTA: Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto.

Foto: Privat

Runar Myrnes Baltos lea leamašan dušše guokte vahku gárvvistit 2022-sámediggebušeahta.

Ja son ferte vuos álggos čuovvut dan maid ráđđehus lea evttohan Norgga stáhtabušeahtas. Dan almmuhii finánsaministtar Jan Tore Sanner golggotmánu 12. beaivve .

– Leamašan hástaleaddji, muhto dieđusge maiddái somá, dadjá Myrnes Balto NRK:i.

Sus lea politihkalaš ovddasvástádus ruhtadit Sámedikki doaimmaid.

Dá lea su bušeahtta árvalus oanehaččat čájehuvvon:

NRK forklarer

Dá lea Sámedikki bušeahtta

Dá lea Sámedikki bušeahtta

Sii stivrejit ruhtageavaheami

Sámediggeráđi sáhttá sulastahttit ráđđehusain.

Ja ráđđi dat vuos evttoha mo ruđat, mat bohtet Stuorradikkis, galget geavahuvvot.

Dá lea Sámedikki bušeahtta

Ráđi «finansaministtar»

Biennáš Elle Elle Eliasa Runar:s (34) lea bušeahtta ovddasvástádus.

Dá lea Sámedikki bušeahtta

Ovddidit sámi servvodaga

Ruđain, maid ráđđehus ja Stuorradiggi juolluda, háliida Sámediggi ovddidit olles sámi servvodaga.

Sámediggi mearrida ieš masa ruđat galget geavahuvvot.

Ja ruđat geavahuvvojit dáid doaimmaide:

  • Politihkalaš doaibma
  • Hálddahusa doaibma
  • Doaibmabijut, ovdamearkka dihtii giella, máhttu, ealáhusat ja kultuvra

Dá lea Sámedikki bušeahtta

576.685.000 kr

2022 várás lea ráđđehus evttohan 576.685.000 kr Sámediggái.

Dá lea Sámedikki bušeahtta

Hálddahus ja politihkka

  • Sámedigge hálddahusdoibmii lea evttohuvvon 144.899.000 kr. Dát lea 25 proseantta dan ruđas maid Sámediggi oažžu. Juohke njeallját kruvndu manná hálddahussii.
  • Politihkalaš doibmii fas 33.512.000 kr. Dát lea 5,8 proseantta dan ruđas maid Sámediggi oažžu.
Dá lea Sámedikki bušeahtta

398.274.000 kr eará doaimmaide

  • Njuolgadoarjja earáide: 247.951.000 kr. Dát lea 43 proseantta olles bušeahtas.
  • Doarjagat maid olbmot sáhttet ohcat: 97.185.000 kr. 16,8 proseantta olles bušeahtas.
  • Šiehtadusat (duodji, dáida, oahponeavut, sámi giellagáldu): 31.625.000 kr. 5,5 proseantta olles bušeahtas
  • Prošeavttat: 20.363.000 kr. 3,53 proseantta olles bušeahtas.
  • Konferanssat ja árvvoštallan: 1.150.000 kr. 0,20 proseantta olles bušeahtas.
Dá lea Sámedikki bušeahtta

Mearrida

Dievasčoahkkin meannuda ja dohkkeha bušeahta skábma- dahje juovlamánus juohke jagi.

Oažžugo Sámediggi beare unnán ruđa ráđđehusas ja Stuorradikkis?

Jo
80%
Ii
20%
Doarvái
0%

15 stemmer

– Sámi ásahusat eai galgga gillát

Stuorradikki válgabohtosa geažil, de lea Norggas ođđa ráđđehus.

Vuossárgga almmuhii Bargiidbellodaga-Guovddášbellodaga ráđđehus iežaset stáhtabušeahta, muhto Sámedikki ruhtadeapmi ii earáhuvvan dan ektui maid Solberg-ráđđehus jo lei evttohan.

– Stuorámus hástalussan lea haddegoargŋun. Mii eat oaččo buhtaduvvot dan, čilge Elle Elle Eliasa Runar.

Haddegoargŋun mearkkaša ahte 2021-kruvnnus lea unnit árvu 2022:s. Dat mii dán jagi máksá 100 kr, máksá boahtte jagi 102,40 kr.

Ráđđehus árvvoštallá ahte haddegoargŋun šaddá 2,4 proseantta. Muhto Sámedikki bušeahtta ii lassán eanet go 1,6 proseanttain.

Sámediggeráđđi lea dattetge evttohan ahte buohkat geat ožžot njuolggodoarjaga Sámedikkis, ožžot dan veardde ruđa mii maid čuovvu haddegoargŋuma.

– Mii háliidat ahte sámi ásahusat eai galgga gillát dan dihtii go stáhtabušeahtas ii lasihuvvo ruhta. De mii addit sidjiide 2,4 proseantta lasáhusa min bušeahtas, dadjá Myrnes Balto.

Samiske språksentre

Giellaguovddážat vuoruhuvvojit boahtte jagi.

Foto: Norut-Alta

Dát vuoruheapmi fas čuohcá earáide ja eará doaimmaide.

– Dalle šaddá unnit ruhta earáide geat ohcet doarjagiid Sámedikkis. Nu lea leamašan dilli máŋga jagi jo, ja min vejolašvuođat doarjut prošeavttaid šaddá unnit ahte unnit. Dán hástalusa lean aiddo čilgen Stuorradikki gielddalávdegoddái, muitala sámediggeráđđi.

Bođii eanet ruhta ealáhusaid

Muhto Sámedikki bušeahtas lea maid buorit bealit, dadjá Myrnes Balto.

Ráđđehus dieđihii geassit ahte háliidit nannet ealáhusvuođu sámi báikegottiin. Dán oktavuođas ráđđádalai Sámediggi ráđđehusain, ja fidnii nu 6 miljovnna stáhtabušeahta bokte.

– Dát mearkkaša ahte mii lihkus sáhttit lasihit doarjagiid ealáhusaide. Fitnodagat, mat leat huksemin doaimma, sáhttet oažžut eambbo ruđa. Dát lea maid mielde nannemin ássama ja ealásis sámi báikkiid. Ja dáin fitnodagain barget maid nuorat, dadjá Elle Elle Eliasa Runar.

– Dárbu eanet politihkkáriidda

Sámediggeráđđi vuoruha maid čielgasit politihkalaš doaimmaid. Earet eará lea virgádan vel ovtta ráđđeaddi, nu ahte dál leat oktiibuot golbma ollesáiggi ráđđeaddi.

Dása lea biddjon eanet ruhta.

– Jus mis oppanassiige galgá leat vejolaš váikkuhit ráđđehusa ja Stuorradikki, ovdamearkka dihtii luvvet eanet ruđa sámi servvodahkii, de lea dehálaš ahte mis leat olbmot geain lea kapasiteahta bargat dáinna, čilge Myrnes Balto.

Nytt sametingsråd 2021

SÁMEDIGGERÁĐĐI: Runar Myrnes Balto, Hans Ole Eira, Maja Kristine Jåma, Mikkel Eskil Mikkelsen ja Silje Karine Muotka. Sis leat golbma politihkalaš ráđđeaddi.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Vaikko dán geažil sáhttet boahtit moaitagat álbmogis, de dadjá son ahte vuoruheapmi lea dárbbašlaš.

– Mun sávan ahte boahtte jagi jo oaidnit bohtosiid dán vuoruheamis. Sávvamis oažžut ovdan sámi servvodaga dárbbuid nu ahte ođasmahttojuvvon 2022-stáhtabušeahtas jo boađášii eanet ruhta, dadjá sámediggeráđđi.

Measta 400 miljovnna servvodahkii

Boahtte jagi manná 398.274.000 kr Sámedikki bušeahtas iešguđetlágan doaimmaide.

Dat lea njuolggadoarjagat organisašuvnnaide ja ásahusaide, iešguđetlágan ohcanvuđot doarjjaortnegat, šiehtadusat, prošeavttat, konferánssat ja evalueremat.

Samisk språkkampanje
Gielladoaimmaide evttohuvvo 113.111.000 kr
Samisk barnehage
Bajásšaddan, oahpahus, máhttu ja dutkan: 62.023.000 kr.
Rein beiter på Finnmarksvidda
Areálat, biras ja dálkkádat: 3.583.000 kr
Nesseby havn, Kløvnes
Ealáhusat: 38.203.000 kr
Duodji
Kultuvra: 158.125.000 kr
Stokkabekken, Saltfjellet. Kulturminne. Samisk gamme.
Kulturmuitosuodjaleapmi: 3.064.000 kr
Sykehusavdelinger
Dearvvašvuohta ja sosiála: 2.809.000 kr
Urfolk protesterer
Álgoálbmogiid vuoigatvuođat, riikkaidgaskasaš bargu ja dásseárvu: 2.740.000 kr
Aili Keskitalo og Monica Nilsen signerer samarbeidsavtale
Ovttasbargošiehtadusat: 2.500.000 kr
Vulle Vuojaš, Tjalle Tjååtsele, Vuolli Vuojatjis Vegajnis
Eará doaibmabijut: 12.116.000 kr

Ná lea Sámedikki bušeahtta ovdánan 2018 rájes.

Korte nyheter

  • Stor utstilling med urfolkskunstnere: «Urfolkshistorier» i Bergen

    På fredag åpner vi den gigantiske utstillingen «Urfolkshistorier» på Kode i Bergen.

    Det er trolig første gang i Europa at et museum presenterer en så stor kunstutstilling med og av urfolk.

    Kuratorene representerer urfolk i Mexico, Brazil, New Zealand, Sápmi/Norden, Australia, Peru og Canada.

    Utstillingen teller til sammen 300 verk, 170 kunstnere og dekker sju regioner i verden.

    Utstillingen åpner fredag 26. april.

    Utstillingen er svært politisk, og har en egen avdeling om urfolksaktivisme.

    – Disse kunstnernes arbeid reflekterer deres liv - og selv om det er fra ulike kanter av verden går noen tema som en rød tråd: miljøødeleggelse, overgrep, frihetskamp og kulturundertrykkelse – men også en enorm overflod og livsglede.

    – Flere av kunstverkene representerer en viktig motstemme mot et økende overforbruk og naturødeleggelse, sier kurator Irene Snarby.

    De samiske kunstnerne er blant annet Britta Marakatt-Labba, Joar Nango, Ingunn Utsi og Máret Ánne Sara.

    Alexander Luna, Maxima Acuña in Tragadero Grande in front of the Laguna Azul, 2012 (detalj).
    Foto: Pressebilde
  • Møtes til protest mot president Lula

    Tusenvis av urfolk samlet seg mandag i Brasils hovedstad Brasilia til starten av den 20. «Free Land Camp».

    Den ukelange årlige leiren for urfolk i Brasil vil i år fokusere på å protestere mot president Luiz Inácio Lula da Silvas uoppfylte løfter om å opprette reservater og utvise ulovlige gruvearbeidere og landtyver fra deres territorier.

    I forrige uke opprettet Lula to nye reservater i stedet for de seks hans regjering hadde lovet i år.

    Under kunngjøringen erkjente han at «noen av vennene våre» ville bli frustrerte.

    Urfolksprotest i Brasilia
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Sámi festiválat Norggá buoremusaid gaskkas

    «Norske Kulturarrangører» organisašuvdna lea dál almmuhan evttohasaid oažžut lágideaddji bálkkašumiid jagi 2023 ovddas.

    Márkomeannu, Riddu Riđđu ja Sámi Beassášmárkanat leat evttohuvvon iešguđet surggiin.

    Sámi Beassášmárkanat gilvvohallet nammaduvvot «Dán jagáš festiválan».

    Festiválat Márkomeannu ja Riddu Riđđu lágideigga oktasaš doarjjakonseartta Fovse- sápmelaččaide ja -ákšunlisttaide Riikalávddis Oslos. Dainna konsearttain sáhttiba festiválat nammaduvvot Dán jagáš inspirašuvdnan.

    Márkomeannu lea maiddái finalistta Dán jagáš čalbmerávkaleapmi.

    Lubna Jaffrey åpnet Riddu Riđđu.
    Foto: Inga Maret Solberg Åhren / NRK