– Mii gal leat hirbmat positiivvat. Dasgo mii oaidnit dás dan vejolašvuođa ollašuhttit daid dárbbuid mat leat servvodagas, ovdamearkka dihtii oahpponeavvuid hárrái, muhto maiddái dan ahte mii doalahat bargosajiid Sámis, dadjá Davvi Girjji lágádusdirektevra Jan Helge Soleng.
Dássái leat ollu iešguđetge departemeantta ruhtadan Sámedikki. 2019 rájes rievdá ortnet.
Ja go ortnet rievdá, de beassá Sámediggi ieš stivret gosa ruđat mannet. Soleng doaivu ahte de sáhttá Sámediggi vuoruhit oahpponeavvuid, nu mo elektrovnnalaš applikašuvnnaid, girjjiid ja eará maid sámegiel oahppit ja oahpaheaddjit leat dárbbašan guhkit áiggi jo.
Ruhtadeapmi šaddá ovtta departemeantta vuollái.
Sámedikki ruhta njiedjan
– Ovdamunnin lea ahte dás duohko de oažžu Sámediggi albma rámmafinansierema, mii addá dan friddjavuođa Sámediggái maid Sámediggi álbmotválljen orgánan ánssáša, dadjá Sámedikki direktevra Rune Fjellheim.
Maŋemuš jagiid lea ruhtadeapmi Sámediggái njiedjan. Sivvan dasa lea go Sámediggi ii leat ožžon lasáhusa mii čuovvu haddegoargŋuma, dahje dan nu gohčoduvvon konsumahaddeindeavssa.
Fjellheim doaivu ahte lea álkit oažžut ovtta departemeantta čuovvut Sámedikki rávvagiid, go ráđđádallat máŋggain departemeanttain.
– Ráđđehusa ruhtadanovddasvástádus maid čohkkejuvvo ovtta sadjái. Nie ahte dat lea okta ministtar gii ferte vástidit Sámedikki bušeahta ollislašvuođa hárrái. Dál ii leat nie, dadjá Fjellheim.
Áigot nannet sámegiela
Boahtteáiggis sáhttá Sámediggi bidjat lasi návccaid ja ruđaid dohko gos Sámedikki mielas lea stuorámus dárbu, dadjá Sámediggeráđi bušeahttaovddasvástideaddji Henrik Olsen.
– Dál mii leat čuovvuleamen «Váibmogiela» ja áigut gieđahallat sámi giellaođastusa Sámedikkis nu ahte sámegielaid fokus joatkašuvvá. Dál šaddá stuorát vejolašvuohta čuovvulit áššiid maid mii oaidnit dehálažžan, dadjá Olsen NRK:i.
Ođđa ortnet rahpá vejolašvuođaid, navdá Davvi Girjji direktevra.
– Dát addá liibba Sámediggái dadjat ahte «jo, dál de háliidat ollašuhttit iežamet áigumušaid», dat ovdamearkka dihtii sáhttá leat buoridit oahpponeavvodili čuđiin proseanttain, dadjá lágádusa direktevra positiivvalaččat.
2019 bušeahta rájes oažžu Sámediggi buot juolludemiid Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanttas.
Sámedikki dievasčoahkkin gieđahallá ođđa bušeahttaortnega bearjadaga. Gaskavahku ges sámi giellaođastusa.