Hopp til innhold

Áigot guorahallat mahkáš-sápmelaččaid

Sámediggi áigu guorahallat jienastuslogu, olbmuid geat eai leat sápmelaččat, muhto leat jienastan ja geain lea jienastanvuoigatvuohta Sámedikkis.

Sametinget, Karasjok

SÁMEDIGGI: Ovddádusbellodagas oaivvildit ahte buohkat Finnmárkkus berrejit oažžut jienastit sámediggeválggain.

Foto: Mariam Eltervåg Cissé / NRK

Les på norsk.

Máŋggas, geat eai leat sápmelaččat, leat lobiheamet leamaš Sámedikki jienastuslogus ja Ovddádusbellodaga válgalisttuin. Nu čájehit guorahallamat maid NRK lea dahkan Norgga guovtti lulimus válgabires.

Sámedikki goziheapmi lea beanta váilevaš – dasgo lea váttis bearráigeahččat jukset go olbmot Sámedikki eavttuid ahte sáhttit dieđihit iežaset jienastuslohkui.

Muhto dál áigot Sámedikkis guorahallat Sámedikki jienastuslogu. Dan sii áigot dahkat iskan dihtii ollašuhttet go olbmot eavttuid beassat jienastuslohkui.

SÁMEDIKKE PRESIDEANTA: Silje Karine Muotka (NSR)

SÁMEDIGGEPRESIDEANTA: Silje Karine Muotka (NSR).

Foto: Aila Káre Anti / NRK

Mii háliidat dán oktavuođas diđoštit viidodaga ja sturrodaga das man olu olbmot rihkkot sámelága, nu lohká sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

Muotka čujuha sidjiide, geat dieđihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui ja ožžot jienastanvuoigatvuođaid, vaikko vel sii maŋŋel dovddastitge ahte eai leat sápmelaččat.

Mearkkašahtti gažaldat dás lea, lea go sápmelaččaid jietna mii gullo Norggas, go leat olbmot geat čálihit jienastuslohkui vaikko vel eai dovddage iežaset sápmelažžan.

Buohkat galggašedje oažžut jienastit Finnmárkkus

Bengt Rune Strifeldt lea Finnmárkku Ovddádusbellodagas stuorradiggeáirras.

Son dieđihii iežas Sámedikki jienastuslohkui 2013:s, muhto lohká váttisin gávdnat iežas sámi identitehta.

Bengt Rune Strifeldt

OVDDÁDUSBELLODAT: Bengt Rune Strifeldt lea Finnmárkku Ovddádusbellodaga stuorradiggeáirras.

Foto: Robin Mortensen / NRK

Lea váttis atnit eavttuid mat gusket dovdduide. Jus lea finnmárkulaš, de lea «streetmixa». Nu ahte gávdnat iešvuođa, mo dovdat iežas sápmelažžan, dainna gal rahčen. Muhto go lean finnmárkulaš de lean buorre seaguhus, lohká Strifeldt, ja čujuha ahte son nugo earátge dáppe davvin leat dážat, kvenat ja sápmelaččat.

Mun gal oaivvildan ahte buohkat Finnmárkkus galggašedje beassat jienastit sámediggeválggain, lohká Strifeldt.

Jus jienastuslohkui galggat dohkkehuvvot, de fertet sáhttit vástidit «juo» guovtti gažaldahkii.

Illustrasjon: Egil Ursin

Vuosttaš lea anát go iežat sápmelažžan. Nubbi lea gis hálat go sámegiela. Jus it dan daga, de fertet leat muhtima mánná gii lea juo jienastuslogus. Dahje unnimusat nubbi váhnen, dahje unnimusat okta áhkku/áddjá dahje máttarváhnen hállá dahje hálai sámegiela ruovttus.

Strifeldt oaivvilda ahte Sámediggi lea šaddan eahpedemokráhtalaš ásahussan, ja vealaha daid sápmelaččaid geat eai leat badjeolbmot.

Sámediggi ásahuvvui ovdalaš áiggiid boasttuvuođaid dihte. Dál lea dat jorgaluvvon nuppe láhkai. Olmmoš ii njulge boasttuvuođaid das go dahká ođđa boasttuvuođa, nu lohká Bengt Rune Strifeldt.

Dagahit sámi demokratiija ovdii?

OsloMeta historihkar ja seniordutki Mikkel Berg-Nordlie lea máŋggaid jagiid dutkan Sámedikki ja jienastuslogu.

Olbmot, geat verrošit beassan dihte jienastuslohkui, sáhttet jus leat ollugat, dagahit váttisvuođaid sámi demokratiijii, lohká son.

Sámediggi galgá ovddastit sápmelaččaid dáhttu. Go jienastuslogus leat olbmot geat eai leat sápmelaččat ja lihkká jienastit ja leat mielde váikkuheamen dasa maid Sámediggi oaivvilda – de dat rievdada olles sámi vuogádaga geađgejuolggi.

Mikkel Berg-Nordlie

SENIORDUTKI: Mikkel Berg-Nordlie, historihkar ja seniordutki OsloMetas.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Son lohká gávdnot olu eará vugiid mo čájehit ahte ii leat ovtta oaivilis Sámedikki politihkain.

Olmmoš ferte gudnejahttit ahte vuogádat gávdno. Vaikko vel ii álo leat ovtta oaivilis mii Sámedikkis boahtá ovdan, de ii leat čoavddusin beassat Sámediggái geahččalan dihtii rievdadit politihka go ii leat sápmelaš.

Oaivvildat go dehálažžan ahte lahttut dovdet sámi identitehta?

Juo, dat han lea muhtin láhkai dat ášši dás. Sámedikki jienastuslohku lea daid olbmuid várás, geat leat sápmelaččat. Jus ii ane iežas sápmelažžan, na dalle várra ii leat sápmelaš?

– Áibbas jorgut guorahallama dahkat

Bargiidbellodaga Terje Wikstrøm lea Hámmárfeastta sátnejođiheaddji. Son dieđihii iežas Sámedikki jienastuslohkui go háliida leat mielde váikkuheamen áššiide, main son berošta.

Son moaitá dan go Sámediggi dál háliida guorahallat jienastuslogu.

Dát govvádallá – jus galggan njulgesta lohkat: jallodaga. NRK:s jearahallet manne politihkkáriin lea stuorát oassi jienastuslogus go álbmogis muđui. Ja de eahpiduvvo gullá go jienastuslohkui vai ii. Dat áiccalmahttá mu oaivila, mis ii sáhte leat nu!

Wikstrøm cuiggoda ahte Sámedikki áigumuš lei sihkkarastit ja láhčit dili nu ahte sápmelaččat sáhttet ovddidit iežaset giela ja servvodateallima. Son lohká ahte dárbbaša eará oaiviliid das mo dat galgá dahkkot – jearakeahttá leago son «doarvái sápmelaš».

Ja dál lea fáhkka šaddan čuolbman go eanebut dieđihit jienastuslohkui? Mun fargga in ádde maid sii hommájit Kárášjogas, lohká Wikstrøm.

Loga maid:: Dieđihii iežas sápmelažžan vai beassá ovddidit ruvkeášši

Anonyma guorahallamat

Silje Karine Muotka vástida ahte Sámedikke guorahallamat jienastusloguin eai leat Wikstrøm:a birra, muhto sin birra geat lohket leat dieđihan jienastuslohkui vaikke eai leat sápmelaččat.

Silje Karine Muotka vástida ahte Sámediggi anonymisere guorahaladettiin jienastuslogu.

Mii fertet čielggadit man stuorra hástalusa dagahit Ovddádusbellodaga politihkkarat, geat eai dovdda iežaset sápmelažžan. Diekkár gažaldagat dat vurjet mu. Dat lea maiddái mu geatnegasvuohta bargat váttes gažaldagaiguin – ja dalle ferten váldit vuhtii dan ahte Terje Wikstrøm ii ádde maid mii bargat Kárášjogas.

Lea eahpečielggas áigu go Sámediggi maidege konkrehta dahkat daid lobihis listuičálihemiiguin, maid NRK lea lokten ovdan. Silje Karine Muotka čállá NRK:i ahte Sámediggeráđis áigot árvvoštallat geahčadit go ášši go čoahkkinastet maŋŋebárgga. Muhto dat ii leat vel evttohuvvon áššin áššelistui.

Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen, guhte formálalaččat hálddaša Sámedikki jienastuslogu, ii leat vástidan NRK gažaldahkii.

Loga maid:: Mahkáš-sápmelaččat

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Dien logu mielde rehkenastet eiseválddit boanddaide dietnasa. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.