Hopp til innhold

Sámediggi áigu suddjet sámi mánáid rivttiid

Norgga Alimusriekti galgá mearridit beassá go Sámediggi oasehasveahkkin diggeáššis, muhto Áhkánjárgga advokáhtta vuosttalda dan.

Aili Keskitalo.

ČUOVVU ALIMUSRIEVTTI: Sámediggepresideanta Aili Keskitalo čuovvu Alimusrievtti meannudeami Oslos.

Foto: Siri Saugstad / NRK

Ikte meannudišgođii Norgga Alimusriekti beassá go Sámediggi leahkit oasehasveahkki diggeáššis.

Sámediggi áigu doarjut oappážaga buhtadusáššis, muhto Áhkánjárgga advokáhtta oaivvilda ahte Sámedikkis ii leat vejolašvuohta dan dahkat.

Buhtadusáššis gáibideaba oappážagat 16 miljovnna ruvnno buhtadusa ovddeš Divttasvuona suohkanis, mii dál gullá Áhkánjárgga suohkanii. Gáibádus lea juhkon 8 miljovnna goabbái ge.

Oappážagat oaivvildeaba suohkana rihkkon iežas geatnegasvuođaid, go ii leat veahkehan sudno mánnán. Soai čuoččuheaba ahte leaba gillán sihke veahkaválddálašvuođaid ja illastemiid, go leigga dušše golmma njeallje- jahkásaččat.

Boarrásit oabbá lea vihtanuššan Ufuohtá diggerievttis 2018:s. Dikkis son čilgii sudno bajásgeassinruovttu moivvasin, gos lei jugešvuohta ja veahkaválddálašvuohta.

Mánáidsuodjalus galgá leat diehtán sudno ruovttu váttes dili birra, ja suohkana etáhta lei čadnon áššái ovdal go soai riegádeigga.

Oappážagat oaivvildeaba suohkan ii leat heađuštan illastemiid ja veahkaválddálašvuođa dáhpáhuvvamis, vaikko sis lei diehtu sudno ruovttu hástalusaid birra.

Ášši lea oassi Divttasvuona-áššiin maid mediat almmuhišgohte geasset 2016:s. VG-aviisa dat almmuhii veahkaválddálašáššiid vuosttažin.

– Mii áigut suddjet sámi mánáid rivttiid

Norgga sámediggepresideantta Aili Keskitalo lea Oslos čuovvumen Norgga Alimusrievtti meannudeami áššis ja son deattuha ahte dán áššis lea viidábut mearkkašupmi go dušše oappážaga buhtadusášši.

Aili Keskitalo utenfor Høyesterett.

VIIDÁBUT MEARKKAŠUPMI: Sámediggepresideanta oaivvilda oappážaga ášši leat stuorabun go dušše eaŋkilášši.

Foto: Siri Saugstad / NRK

– Mii oaivvildit ahte dás ii leat sáhka eaŋkiláššis, muhto dás lea sáhka servodathástalusaid birra. Ja dás lea sáhka makkár geatnegasvuođat Norgga stádas ja Norgga suohkaniin leat sámi mánáid ektui, dadjá sámediggepresideanta.

Oappážaga lágamánnerievtti buhtadusášši lea gaskaboddosaččat bissehuvvon, go Sámediggi lea gáibidan leahkit oasehasveahkki áššis.

Lágamanneriekti hilggui Sámedikki gáibádusa, muhto guoddaluvvui Norgga Alimusriektái.

Guovvamánus celkkii diggeriekti duomu áššis, ja dalle vuittii Áhkánjárga oappážaga vuostá.

Dá lea vuosttaš geardde go Sámediggi gáibida leahkit oasehasveahkkin diggeáššis.

– Jurdda lea ahte mii leat veahkkin go sudno guoddalanášši meannuduvvo lágamannerievttis sihke morálalaččat ja fágalaččat sudno advokáhttii, dadjá sámediggepresideantta.

– Ii ollašuhte oasehasveahki eavttuid

Áhkánjárgga advokáhtta Roald Angell oaivvilda Sámediggi ii sáhte leat oasehasveahkki áššis, go dát álbmotválljejuvvon orgána ii ollašuhte oasehasveahki eavttuid.

Advokat Roald Angell representerer Tysfjord kommune

II OLLAŠUHTE EAVTTUID: Áhkánjárgga advokáhtta Roald Angell čuoččuha ahte Sámediggi ii sáhte leat oasehasveahkkin oappážaga áššis.

Foto: Andreas Nilsen Trygstad / NRK

– Sámediggi lea oassi stáhtas ja danin ii sáhte Sámediggi leat bealli áššis, ii ge oasehasveahkkin, dadjá advokáhtta Angell.

– Sámediggi ferte sillegoahtit áššiid

Romssa universitehta vuosttašamanueansa Ánde Somby oaivvilda ahte Sámediggi ferte sillegoahtit guđe ášši ain vállje doarjut oasehasveahkkin boahtteáiggis, jus Alimusriekti dohkkeha Sámedikki oasehasveahkkin oappážaga áššái.

Ande Somby

SILLENBARGU: Vuosttašamanueansa Ánde Somby oaivvilda Sámediggi ferte eará áššiin maid doaibmat oasehasveahkkin boahtteáiggis, jus Alimusriekti dohkkeha sin oasehasveahkkin dán áššis.

Foto: JØRN INGE JOHANSEN / NRK

– Sámi eatnamis gávdnojit olu áššit olbmuin ja olbmot geat dárbbašivčče veahki, nu ahte dalle ferte Sámediggi dáhkat dakkár sillenbarggu ieš iežas bealis. Makkár áššiid veahkeha ja makkár áššiid ii veahket, dadjá Somby.

NRK lea hupman máŋga stáhtadieđa-áššečehpiin geat čilgejit ahte Norgga Alimusrievtti mearrádus sáhttá ásahit presedeansa. Go Sámediggi okte beassá oasehasveahkkin, de sii sáhttet leat oasehasveahkkin maid eará áššiin.

Stáhtalaš ásahus lea ovdal leamaš oasehasveahkki

Vuosttašamanueansa Somby dovdá diggeáššiid gos stáhtalaš ásahusat ovdal leat doaibman oasehasveahkkin.

– Jua, dat lea dáhpáhuvvan, go láhka han govke dan vejolašvuođa. Ovdamearkka dihte Geavaheaddjiráđđi lea dakkár mii sáhttá geavaheaddji beali ovddidit ja dakko bokte leahkit oasehasveahkkin, dadjá Somby.

Dál lea Norgga Alimusrievtti duohken mearridit movt sii dulkojit Norgga lága dán áššis.

Hålogalándda lágamanneriekti lea hui gáržžet dulkon dien lága, ja de lea dál Alimusriekti mii šaddá geahččat galgá go dien lága dulkot sámi mielde, vai soaitá maid veahá viidáseappot dulkot dan, go dan gáržžes dulkojumi maid Hålogalándda lágamanneriekti lei dahkan, loahpaha son.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.