Hopp til innhold

Doaivva ođđajahkái, muitala presideanta ođđajagesártnis

Elle Save Gaup vállje filmmaid bokte čájehit movt galgá sámi biepmuid ráhkadit ja háliida čájehit árbevirolaš biebmovieruid. Son illosa go sámediggepresideanta lea fuomášan su áŋgiruššama.

Les på norsk.

Elle Save Johansdatter Gaup

Elle Sáve mielas lea hávski go presideanta namuha su ođđajagesártnis.

Foto: Per Thomas Oskal

– Vuosttaš maid jurddašan lea «wow». Mun gal in jáhkkán ge ahte mu bargu Instagram siiddus lea namuhan veara ge, lohká Elle Save Johansdatter Gaup.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka namuha ge ođđabeaisártnis nuorra koahka Elle Sáve Gaupa gii lea álggahan Instagram-konto Njálggat.

Kontos son addá borramušrávvagiid ja evttoha mo ođđa áiggis sáhttá málestit árbevirolaš ávdnasiiguin.

– Borramušsihkkarvuohta, máhttu min ođasmahtti resurssaid birra, ja mo dan máhtu ovddosguvlui suodjalit, lea mávssolaš, dadjá Muotka

elle Save Njalggat

Elle Sáve dahká video Instagrammii sámi boramuša birra.

Foto: Privat

Čájehit man dehálaš lea doalahit ja borra árbevirolaš biepmuid lea ge juoga mii lea Elle Sáve váimmu lagamus.

– Mun geahččalan čalmmustahttit ahte mis leat olu biepmut maid sáhttá fidnet luonddus ja lagasbirrasis maiguin sáhttá geahččalit eallit nanaguoddevaččat.

Danne lea ge Elle Sávii somá oaidnit ahte ovttastuvvon našuvnnain (ON) nai oidnet man dehálaš eamiálbmogiid biebmovierut leat.

– Mearkkaša hui olu ahte doppe leat olbmot geat oidnet dehálašvuođa gáhttet árbevieruid, ja ahte vuoruhit bidjat dasa návccaid.

Maiddai sámediggepresideanta rámiida dán doaimma.

– Min biebmu lea dehálaš, ja danin lea ON gieskat álggahan álgoálbmotovttastusa mii sihkkarastá álgoálbmogiid borramušvuogádagaid.

Loga maid Elle Sáve lærer følgene lage mat på nordsamisk

Elle Sáve Gaup behind the scenes på hennes instagram

Nannet sámegielaid boahtteáiggi

Presideanta humai maiddai mánáidforuma birra sártnistis. Mánáidforuma ásahuvvui dán jagi Sámedikkis vai sámi mánáid jienat galget gullot.

Mánát celke forumas ahte sis váilot oahpaheaddjit. Mánát maid sávve ahte buot oahpaheaddjit galggašedje buorebut dovdat sámi diliid.

– Jos galgá nannet sámegielaid boahtteáiggi, de lea dárbbašlaš fidnet eambbo sámegieloahpaheaddjiid ja mánáidgárdeoahpaheaddjiid, celkkii presideanta sártnistis.

Muotka muitalii ge sártnis ahte Sámediggi lea ráđđehusain ovtta oaivilis ahte dán jagi ovddiduvvo stuorradiggedieđáhus mo sáhttit fidnet eanet sámegieloahpaheaddjiid ja sámi mánáidgárdeoahpaheaddjiid.

Dehálaš bargu

Dán jagi galgá maid Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna gárvvistit raportta ja buktit árvalusaid doaibmabijuide. Silje Karine Muotka reflekterii mo dát proseassa lea leamašan sártnis.

– “Állet čierut min siva haga” dajai Therese Olli Sara álbmotčoahkkimis ovdal go kommišuvdna ásaduvvui. Dan mun muittán ja jurddašan juohke beaivve, logai presideanta.

Silje Karine Muotka

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

Foto: Åse M. P. Pulk / Sámediggi/Sametinget

Muotka deattuha ahte kommišuvnna bargu lea dehálaš ja ferte váldot duođalažžan.

– Mii eallit buohkat dán politihka váikkuhusaiguin. Dat lea dahkan ollu váivviid, ja dan bohtosat eai sáhte dušše sihkastuvvot vai jávket. Ferte gieđahallat dan maid kommišuvdna lea gávnnadan maŋŋil go leat háleštan badjel guhttačuođivihttalogi (650) duohtavuođavihtaniiguin.

Loga maid Terese Olli Saras leat stuorra vuordámušat: – Állet čierut min duššiid dihte

Terese Olli Sara buvttii sámediggái iežas oainnuid maid son vuorda duohtavuođa kommišuvnnas

Doaivva ođđajahkái

Muotka muitalii sártnis ahte son diehtá ahte sámis vásihat garra sisabahkkemiid eatnamiidda, ja energiijapolitihka mii hástala min buohkaid.

– Mii rahčat boahtteáiggi ovddas, go min kultuvra ja eallinvuohki lea čadnojuvvon lundui ja dasa maid luondu addá.

Son geassá Fovsen-ášši ovdan ja deattuha ahte máttasápmelaččat dárbbašit vuoiggalaš boahtteáiggi.

Markeringer foran Stortinget ved ettårsdagen for Fosen-dommen

Fovsen-ášši lea čálmmostahttojuvvon máŋgii 2022:s maid.

Foto: Terje Pedersen / Terje Pedersen

– Riektestáhtas lea guovddážis ahte riektemearrádusat doahttaluvvojit ja dan dihtii mun ferten gáibidit ahte dat dáhpáhuvvá.

Muotka dadjá ahte lea dehálaš ahte mii eallit daid eavttuid mielde maid luondu addá, go dat leamaš vuođđun dasa maid ovddeš buolvvat leat huksen.

– Dan ala mii galgat nannet min eallima vai mis maid lea juoidá maid addit boahttevaš buolvvaide.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka loahpahii sártni fiinna sániiguin mainna buktá doaivaga ođđajahkái.

– Go giđđa máizada, de jieŋat moallanit ja nállojieŋat šávvet ja skilaidit jávregáddái. Stuora fámut leat jođus go giđđa gohccáha luonddu ja nu maid birgenlági, ja seamma fámuin ja dáhtuin sáhttit mii láhčit buoret ja vuoiggalut eallima máilbmái.

Korte nyheter

  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš sámi namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK
  • – Regjeringens kraftpakke gir en Klondyke-stemning

    Sametingspresident Silje Karine Muotka (NSR) reagerer på det høye antallet innmeldte vindindustriprosjekter.

    – Regjeringen har gjennom vedtaket om å elektrifisere Melkøya og sin Kraftpakke skapt en febrilsk Klondyke-stemning hos mange, advarer Muotka.

    Hun syns det er stort behov for å vurdere realismen i at det er så mange nye prosjekter som meldes inn.

    – Samiske rettighetshavere, både reindrifta, fastboende, andre beitenæringer, utmarksutøvere og sjøsamer blir sterkt påvirket av alle disse prosessene som nå må gjennomføres og dette er både sterkt konfliktskapende og meget ressurskrevende, påpeker Muotka.

    Loga sámegillii

    Sametingspresident Silje Karine Muotka under overrekkelse av sannhets- og forsoningskommisjonens rapport.
    Foto: Mette Ballovara / NRK