Hopp til innhold

Russa Hábmerin politihkkárijs skámádi – gehtja videov

Massi gus russerevyav Hábmerin dá vahko? Dála besa åsijt gæhttjat.

Russerevyen i Hamarøy 2017
Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

(Sammendrag på norsk: Gikk du glipp av russerevyen i Hamarøy? Her får du en liten smakebit med videoer og bilder)

Svanhild Hveding

Svanhild Hveding la avta revya jådediddjijs.

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Dá ájllega skåvllåoahppe Knut Hamsun joarkkaskåvlån, Hábmerin, åvddånbuktin russerevyav. Ållu dievas lij. Nav moattes gå 200 lidjin russerevya vuostasj vuosádusán.

– Mån lav nav dudálasj ja vuorbálasj! Lip nav garrasijt dájna revyajn barggam, ja lav ávon gå dal lip tjadádam, javllá avta revya jådediddjijs, Svanhild Hveding Stuorgiettes Divtasvuonan.

Russa Hábmerin dal ålov skámádi. Danen dá jahkásasj russerevyav nammadin «Skjæmmes».

Guosse bessin duola dagu gæhttjat:

  • «Hábmera hotælla», bájkkálasj versjåvnnå TV-rájdos «Paradise hotel».
  • Oahppij, åpadiddjij ja skåvlå dile birra.
  • Lávllaga, duola dagu «Vuoksemskielo».

Ja politihkkárijs dal jáhkedahtte sierraláhkáj skámádin, gå ållo ájgev dajda adnin.

Russerevya Hábmerin 2017 - Russerevyen i Hamarøy 2017

GEHTJA: Guovtes dal fággádijga. Gut Ájluovtprinsessav vuojttá?

Heidi Kalvåg

Heidi Kalvåg ja niejddas russeniejdav ja -oappáv gåvvidijga.

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Oasse «Ájluovt­prinsæssa» lij buoremus Heidi Kalvåga mielas, gut la politihkkár Divtasvuonan.

– Valla lij aj suohtas Divtasvuona suohkanstivras vuojnnet. Ja Hábmera suohkanstivran lij dal sierralágásj buorre ilmme, dav Divtasvuonan hæhttup gæhttjalit, tjajmát Kalvåg.

Ja ållu maŋemussaj: Gehtja dáv vehi guhkep videov politihkkárij birra Nuortta-Sálton.

Hábmera suohkanstivran vuojnnet liehket riek hávsske. Jali soajttá hæhttu javllat; ållu, ållu sierralágásj hávsskes tjåhkanime. Madi da ietjá suohkana vájvástuvvi.

Russerevya Hábmerin - Russrevyen i Hamarøy 2017

GEHTJA: Dille Nuortta-Sálto suohkanijn.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.