Hopp til innhold

Ruošša stuorámus eamiálbmotsearvi doarju Ukraina-soađi

– Ii leat imaš, go dát searvi lea dál ollásit Putina ráđđehusa hálddus, dadjá eamiálbmot aktivista Pavel Sulyandziga, gii ieš lea báhtaran USA:i.

Pavel Sulyandziga

FERTII BÁHTARIT: Pavel Sulyandziga fertii guođđit Ruošša maŋŋel go su sivahalle separatistan.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Ruošša stuorámus eamiálbmotsearvi, RAIPON (Ruošša davvi eamiálbmogiid organisašuvdna), lea dieđihan ahte ollásit doarju Vladimir Putina Ukraina- soađi.

Cealkámušas maid lea sádden Ruošša presidentii (olgguldas liŋka) čállá ná:

– Ruošša siviila organisašuvdna RAIPON doarju áigumuša ja mearrádusa mii galggašii suodjalit Donetskka ja Luhanskka álbmotrepublihkaid ássiid vuoigatvuođaid ja beroštumiid ja Ruošša multičearddalaš sihkkarvuođa.

Cealkámuša duohken leat 40 eamiálbmotjoavkku Ruoššas, maiddái «Association of Kola Sami», mii lea nubbi dain stuorát sámi servviin Murmánskka fylkkas.

NRK forklarer

Mii lea RAIPON?

RAIPON máksá Russian Association of Indigenous peoples of the north - Ruošša davvi eamiálbmogiid organisašuvdna.

RAIPON ulbmilat: 

  • Suddjet eamiálbmot - ja olmmošvuoigatvuođaid 
  • Suddjet eamiálbmogiid juridihkalaš beroštumiid
  • Veahkkin čoavdit biras, sosiála, ekonomalaš, kultuvrralaš ja oahppo gažaldagaid
  • Ovddidit eamiálbmogiid iešstivrejumi

RAIPON dieđiha ahte ovddastit 40 eamiálbmoga Ruoššas, oktiibuot badjel 250 000 olbmo. Sii ásset 60 % Ruošša riikka guovlluin, earret eará davvi-Ruoššas, Sibiras ja nuortan.

Organisašuvnda dieđiha ahte ovttasbarget Ruošša ráđđehusain eamiálbmogiid guoskevaš láhkaáššiguin.

– Ii ovddas eamiálbmogiid

– Ii leat ártet ahte RAIPON doarju soađi, lea áibbas lunddolaš dán organisašuvdnii nu dahkat, dadjá Ruošša eamiálbmot aktivista ja RAIPON ovddeš várrepresideanta Pavel Sulyandziga.

Sulyandziga, gii gullá Udege álbmogii, lea 2017 šaddan báhtarit Ruoššas ja orru dál eksiillas dahjege riikkabáhtarusas USA:s.

Son muitala ahte 2013 rájes ii leat RAIPON šat leamaš sorjjasmeahttun eamiálbmot organisašuvdna.

– Organisašuvdna lea dál oassin Ruošša ráđđehusas ja ovddida ráđđehusa beroštumiid. Searvi lea maid 2013 rájes politiijaide ja stáhta sihkkarvuođaeiseválddiide váidán ruoššabeale eamiálbmot jođiheddjiid, dadjá Sulyandziga.

Dorjot Ukraina

Sulyandziga lea ovttas eará eamiálbmot aktivisttaiguin, geat leat šaddan guođđit Ruošša, vuođđudan ođđa sorjjasmeahttun eamiálbmotsearvvi.

Pavel Sulyandziga kritiserer RAIPON.
Foto: Skjermdump
Pavel Sulyandziga
– Ruošša álgoálbmogat eai sáhte čohkkát jienátkeahttá dasa go Ruošša stivrejeaddji soađáska Ukrainain ja dan riikka álbmogiin.
– Mii eat dohkket dán soađi ja doarjut Ukraina álbmoga geat dál dorrot iežaset riikka ovddas.
– Mii ávžžuhit Ruošša eamiálbmogiid biehttalit oassálastitmis dán heahpadis soađis, dieđiha Sulyandziga.

Vearrát dilli

Son muitala ahte Ruoššas lea leamaš váttis bargat eamiálbmotvuoigatvuođaiguin jo guhká. Dilli lea šaddan vel vearrábun maŋŋel go Ruošša soahttái Ukrainain guovvamánus.

– Jus leat oaidnán ođđasiid, de soaittát gullan ahte Putin gieskat dajai ahte atnet čalmmis olbmuid geat ovttasbargat oarjemáilmmiin. Nu ahte dál lea hirbmat várálaš daidda geat barget eamiálbmot- ja olmmošvuoigatvuođaiguin.

– Ovdal jo lei váttis, dál sáhttá leat heaggaváralaš, dadjá Sulyandziga.

Demokratiija gáržžiduvvon Ruoššas

ON bissovaš eamiálbmotforuma jođiheaddji Anne Nuorgam, lohká ahte lea suorggahahtti go eamiálbmot organisašuvnnat gártet seahkanit soahtái.

– Lea balddihahtti dan dihte go sihke Ruoššas ja Ukrainas leat eamiálbmogat. Dat čájeha mot demokratiija lea gáržžiduvvon Ruoššas maŋemus 10-15 jagi, vaikko eamiálbmotvuoigatvuođat lea ovdánan, dadjá Nuorgam.

Anne Nuorgam

SUORGGAHAHTTI GO GÁRTET SEAHKANIT SOAHTÁI: ON bissovaš eamiálbmotforuma jođiheaddji Anne Nuorgam.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

– Dat čájeha maid mot stáhta sáhttá mearridit ovttaskas servviid badjel. Miellahtut fertejit doarjut áššiid dan dihte go dat lea ávkin stáhtii, vaikko ieža eai soaitte rievtti mielde doarjut dan. Lea balddihahtti oaidnit masa dat lea doalvumin dál, dadjá Nuorgam.

Mot galgat mii ipmirdit dan go dovddus eamiálbmot organisašuvdna doarju Putina soađi?

– Nie lea sin dilli. Sii bissot sierra organisašuvdnan, eaige leat opposišuvnnas stáhtii, eai persovnnalaččat iige searvi. Nu lea áidna vejolašvuohta. Jus geahčasta oarjemáilmmi čalmmiiguin, de lea hui šállošahtti go ná lea, go sii masset min luohttámuša, dadjá Nuorgam.

Loga maid:: Ná ráhkkana Iris Egilsdatter heahtedillái - bombalatnja kealláris

Iris Egilsdatter med barn. Bomberom.
Iris Egilsdatter med barn. Bomberom.

Korte nyheter

  • Sápmi vuittii vuosttaš čiekčamiid 13-1

    Sápmi vuittii vuosttaš čiekčamiid Tibet vuostá 13-1 Conifa nissoniid máilmmecupa čiekčamiin Indias. Sámi moallabáhčit leat Karoline Fossli 3, Moa Öhman 4, Sofie Sörensen 1 ja Sandra Simonsen 5. Čiekčamiid buoremus lei Sandra Simonsen (govas).

    Sandra Simonsen
    Foto: Håkan Kuorak / FA Sápmi
  • Sámiide álkibut caggat ođđa ruvkedoaimmaid

    Minerálaláhkalávdegoddi geigii odne ealáhusministarii ođđa čielggadeami «Ođđa minerálaláhka». – Láhkaevttohusas gáibiduvvo soahpamuš guoskkahuvvon riekteoamasteaddjiide árbevirolaš sámi guovlluin ovdalgo sáhttá álggahit ruvkedoaimma. Nu čilge Rune Sverre Fjellheim, gii lea lávdegotti sámi lahttu. Minerálalávdegoddi lea guokte jagi bargan evttohusain, mii lea gulaskuddamiin suoidnemánu 1. beaivvis skábmamánu 1. beaivái.

  • Samer blir bedt om å holde munn

    Festivalsjef Sandra Márjá West, leder for Samerådets kulturavdeling, Christina Hætta og sametingspresident Silje Karine Muotka kjenner seg igjen i samiske artisters fortelling om koftekrav.

    – Det er ikke få konferanser der det samiske blir usynliggjort. Man snakker om hydrogenfabrikker, kraftlinjer, mineralvirksomhet og det grønne skiftet, men gir ikke ordet hverken til samiske artister eller politikere.

    – Men når middagen kommer, blir det gjerne servert reinfilet og multebær og underholdt av en joik. Da slipper vi til, sier Muotka til VG.

    Sametingspresident Silje Karine Muotka
    Foto: Åse M.P. Pulk / Sámediggi