NRK Meny
Normal

Skábman ferte eanet návccaid bidjat háhkat dehálaš vitamiinna

Dál lea skábma, ja sevdnjesáigoda gáibida rumaš eanet D-vitamiinna go dábálaččat, ja dan ii nagot beaivválaš borramuša bokte háhkat.

vinter
Foto: Sissel Landset

Anne Marie Skjølsvik

BISUT BUORET ČUOŽŽUT: – Don bisut čuoččat njulgestaga buorebut, go rupmašis lea doarvái D-vitamiidna, dadjá biebmofysiologa, Anne Marie Skjølsvik.

Foto: Knut Brendhagen / NRK

Beaivváš dat lea mii muđui dagaha rupmašii dehálaš D-vitamiinna. Biebmofysiologa Anne Marie Skjølsvik, dadjá D-vitamiinnas máŋga ávkki, earret eará hukset ja nannet dávttiid. Dat maid nanne kalsiuma rupmašis, mii lea buorre bániide.

Eanet hearki

– Vuorrasat olbmuide lea vitamiidna stuorra ávkin. Dat veahkeha ahte eai rávgga nu álkidit, go vitamiidna nanne dehkiid kivrodaga ja nu maid stargada olbmo.

Skjølsvik maid muitala ahte jus dát vitamiidna lea vánis, de lea maid olmmoš eanet hearki dustet golgodávddaid.

Torsk med lever og rogn

GUOLLEMÁLLÁSA MODDII VÁHKUI: – Buoiddes guollemális addá gal valjis D-vitamiinna, muhto dušše fal dan beaivái. Lea maid čájehuvvon ahte sevdnjesáigodagas eat bora nu olu guoli. Lassin sáhtašii borrat láibevajahasa makreallain, dahjege suovas dápmoha, jus dat lea, Skjølsvik árvala.

Foto: Alf Vidar Snæland

Man olu ferte borrat?

Omega-3-kapsler

BEAIVVÁLAŠ VITAMIIDNA: Omega-3 dahjege guollevuodja, man bokte beaivválaččat lea vejolaš háhkat D-vitamiinna.

Foto: ScanStock

Gažaldahkii man olu ferte borrat háhkan dihte doarvái beaivválaš D-vitamiidna, de dasa dadjá Skjølsvik ahte olmmoš dárbbaša dušše 10 mikrográmma beaivái, ja dan govččašii earret eará moadde čáskka luossa.

Jahkásaš mánáid rájes gitta 75 jahkásažžii, gáibiduvvo 10 mikrográmma D-vitamiidna beaivái. Olbmot geat leat boarráseabbo go 75 jagi, fas dárbbašit 20 mikrográmma, mii lea seamma go guokte baste guollevuodja.

– Jus válddat ovtta baste trana dahjege guollevuoja juohke beaivve, de dat addá eambbo go doarvái D-vitamiinna, loahpaha biebmofysiologa, Anne Marie Skjølsvik.