Hopp til innhold

Guorahallet vejolaš veagalváldinášši Sis-Finnmárkkus

Romssa politiijaguovlu duođaštit ahte leat guorahallagoahtán ášši, mas sáhttá leat sáhka veagalváldimis Sis-Finnmárkkus.

Troms politidistrikt
Foto: Ida Louise Rostad / NRK

Les på norsk.

Romssa politiijaguovllus leat guorahallagoahtán veagalváldima, mii soaitá leat dáhpáhuvvan Sis-Finnmárkkus. Dan duođašta áššáskuhttinfágalaš dutkanjođiheaddji Gøril Lund NRK:i.

– Dasa, gean dán áššis váruhit dahkan vearredagu, ii leat nammaduvvon bealušteaddji, dieđiha Lund.

Stáhtaadvokáhta Tor Børge Nordmo dadjá NRK:i ahte leat nammadan Romssa politiijaguovllu gieđahallat ášši, bealátkeahtesvuođa geažil.

– Romssa politiijaguovllus vuoruhit ášši, deattuha Gøril Lund.

Politiijat eai háliit muitalit duođi eambbo ášši birra, danne go leat dutkamin ášši ja maiddái áššái gullevaččaid agi dihtii.

Gieldda čuovvula ášši

Suohkana sátnejođiheaddji muitala ahte meannudit dáhpáhusa duođalaččat, ja ahte leat ásahan heahtedustenjoavkku mii veahkeha sin geaidda ášši guoská.

– Dát lea politiijaášši, ja dan fertejit sii maid čuovvulit. Mii fertet suohkanis duođalažžan váldit dán ja vuosttažettiin dan oažžut ovdan ahte dákkár dáhpáhusat eai leat dohkálaččat eai mainna ge lágiin, deattuha suohkana sátnejođiheaddji.

Suohkanis lohket áigut čuovvulit ášši.

– Mii fertet guhkit áigge bargat eastadit dakkár diŋggaid, dát ii leat diekkár maid mii ihttážii nagodit čoavdit mainnage lágiin, lohká sátnejođiheaddji.

Korte nyheter

  • Čoahkkinastet Brusselis dán vahkku

    Dán vahkku deaivvadit buot golmma Sámedikkiid ovddasteaddjit ja sámeráđi EU- kommišuvdna Brusselis, Belgias gaskavahkus bearjadahkii.

    Deaivvademiin áigot buoridit ja ovddidit EU-kommišuvnna ovttasbarggu sámedikkiiguin ja sámi álbmogiin.

    Sámi parlamentáralaš ráđi sivraláhttu Anni Koivisto muitala eambbo dan birra dás:

  • Rahpet dáiddačájáhusa mas Áillohačča dáidda

    Álttá dáiddáriidsearvi ráhpá njukčamánu 23 b. čájáhusa mas čájehit Áillohačča (Nils Aslak Valkeapää) dáidaga. Čájáhusas čájehit sii osiid guovtti čoakkáldagaid maid Áillohaš skeŋkii Guovdageainnu ja Omasvuona suohkaniidda, muhtin tevnnegiid ja birrasiid 25 málagovaid.

    Čájáhusa kuráhtor Hilde Skancke Pedersen muitala ahte son lea ilus ahte Álttá dáiddáriidsearvvis lea beroštupmi čájehit Áillohačča dáidagiid.

    – Lea hui dehálaš ahte su dáidda čájehuvvo ođđa buolvvaide, maiddái Finnmárkkus.

    Čájáhus lea rabas njukčamánu 23 b. gitta cuoŋománo 15 b. Rahpanbeaivvi doallá maiddai professor sámi kultuvrras ja girjjálašvuođas Harald Gaski logaldallama Áillohačča eallima ja dáidaga birra.

    Nils-Aslak Valkeapää (1943–2001)
    Foto: Unto Järvinen / HS / Unto Järvinen / HS
  • Sámi pop konsearta Munch-museas

    Bearjadaga njukčamánu 24 b. čuojaheaba Katarina Barruk ja Elina Waage Mikalsen konsearta Munch-museas.

    Munch live dáiddalaš jođiheaddji Ingrid Moe muitala ahte sis lea mihttu loktet dálááigge ođasmahtti dáiddáriid ja musihkkáriid.

    – Katarina Barruk lea dehálaš ođđa jietna Norgga pop-musihkas. Son lávlu áitojuvvon ubmisámegillii ja ráhkada sierralágán musihkalaš lanja hearkivuođas ja nanusvuođas.

    Moe muitala ahte geahččit sáhttet vuordit fámolaš pop-konseartta.

    Katarina Barruk muitala iežas illudit konsertii.

    – Lean hui ilus ahte Munch háliida searvat dán prošektii. Dat mearkkaša olu, go ii leat dávjá ahte sihke ubmi- ja mearrasámi kultuvrrat leat seamma lávddis oktanaga, čilge Barruk.

    Katarina Barruk sitter med beina i kors i skogen. Håret er flettet inn med samisk pynt.
    Foto: Sara Berglund / Sara Berglund