Guokte jagi áigi elii Kárášjohkalaš Bibbi Balto (58) buriid beivviid máddin. Sus lei guoibmi, guokte máná ja bargu. Dábálaš ja oadjebas eallin.
Muhto de vávjet barggus ahte Bibbi orru muittohuvvan.
Son vajáldahttá dehálaš diŋggaid, ja bargoustibat ávžžuhit su fitnat doaktára luhtte.
Son čađahii iešguđetlágan iskkademiid, ja loahpas oaččui dieđu; sus lea Alzheimer. Bibbi fertii heaitit barggus, ja beaivvit šadde guhkit.
Čoavddus lei fárret fas ruovttugillái Kárášjohkii, doppe gos su lagamuččat orrot.
– Kárášjogas lea álkit orrut go dáppe leat fuolkkit ja skihpárat. Dáppe in dárbbaš bovdejuvvot gosage ovdal go boađán.
DEAIVÁ OAHPPÁSIID: Bibbi mielas lea hui buorre ássat Kárášjogas, go doppe deaivvada álo oahppásiiguin. Ja guossái sáhttá mannat bovdetkeahttá. Dan ii livčče sáhttán Lulli-Norggas dahkat.
Foto: Wenche Marie Hætta / NRKGalledeapmi lea ge šaddan mávssolaš Bibbii. Son álggaha beaivvi TV-geahččamiin ovdal go vuodjá márkanii. Doppe son de soaitá galledit oahppásiid dahje finadit kafeas hálešteame olbmuiguin.
Stuorraoabbá doarjjan
Bibbi stuorraoabbá Leikny Balto Haugli lea dehálaš doarjja.
Son lei mielde dalle go iskkadišgohte Bibbi, ja dassážii go oaččui dieđu ahte sus lea Alzheimer-dávda.
Dan rájes lea ge Leikny leamaš veahkkin feara makkár doaimmaide.
– Dat proseassa lea hui váivi go lea diekkár diagnosa ožžon. Muhto lea mannan hui bures Bibbiin maŋemuš guokte jagi. Mun jáhkán maid ahte go fárrii Kárášjohkii fas, de šattai olu buoret sutnje, dadjá Leikny.
OABBÁ LIIKO: Leikny muitala ahte lea somá go Bibbi fitná guossis oalle dávjá. - Muhto ii Bibbi gal čohkká guhká daid háviid go boahtá guossái, bohkosa son.
Foto: Wenche Marie Hætta / NRKLeikny čilge ahte go Bibbi orui máddin, de lei váddáset veahkehit su.
– Dál lea olu álkit go dárbbaša veaháš veahki báhpáriiguin dahje go galgá ohcat juoidá, ahte lea dáppe, dadjá son.
Bibbi ii loga iežas váillahit gávpoga, muhto máná guoktá gal váillaha.
– Lea guhkki dohko ja in deaivvat sudnuin nu dávjá, dadjá Bibbi.
Leikny muitala ahte mánáide soaitá váttis áddet mii geavvá.
– Dat ii leat munnje ge nu álki, vaikko lean buohccidivššár, hállat dan birra mánáiguin. Dat boarráseamos gal várra ádde eambbo go dat nuorat, dadjá Leikny.
Demeansa lassána
Čakčamánu 21.beaivi lea dat beaivi go miehtá máilmmi čalmmustahttet Alzheimer-dávdda, mii lea demeanssa dábáleamos dávda.
Alzheimer lea álbmotdávda, mainna eanet go 70.000 olbmo Norggas buhcet. Birrast 101.000 olbmos Norggas lea demeansa, ja jahkásaččat buohccájit sullii 10.000 olbmo dainna.
Demeansakoordináhtor Álttá suohkanis, Nina Karita Eira muitala ahte ii leat hui dábálaš ahte ná nuorra olbmot go Bibbi šaddet demeanta, muhto ahte dat geavvá.
KOORDINÁHTOR: Nina Karita Eira lea demeansakoordináhtor Álttá suohkanis.
Foto: Privat– Mii oaidnit dan ahte leat eambbo ja eambbo olbmot geat šaddet demeanta. Dat boahtá das ahte dán áigge ellet olbmot guhkit go ovdal. Dieđusge de leat eambbosat geat šaddet demeanta vuorrasat olbmuin, muhto maiddái nuorabut olbmuin.
Servodagas lea demeansa guhká leamaš juoga heahpadiin, juoga man čiegadit.
Muhto Eira mielas lea diet dál rievdan.
– Maŋŋel go omd. «Demenskoret» (NRK TV ráidu) lea leamaš TVs, de dovddan ahte Álttás goit leat olbmot eanet rahpasan, go oidnet ahte leat earát geain lea dát diagnosa, ja ahte ii leat váralaš hupmat dán birra.
Sámis ain heahpat?
Liikká jáhkká Nina Karita Eira ahte Sámis manná veaháš guhkit áigi ovdal go doppe šaddá seamma álki rahpasit dán dávdda birra.
– Mun lean oaidnán erohusa sámegielagiin ja dárogielagiin go ožžot diagnosa.
Son čilge ahte sápmelaččat dávjá eai háliit hupmat dávdda birra, eai ge háliit mielde deaivvadanbáikkiide olbmuide geain lea demeansa.
– Mun dovddan ahte sin mielas lea dát juoga mii lea heahpat, ja dat sáhttá boahtit das ahte olbmot lohket omd. «dat lea hovkkidan» ja geavahit diekkár negatiiva sániid dán diagnosa birra.
Eira mielas lea dehálaš ahte olbmot muitet ahte demeansa lea duođalaš diagnosa, mii ii leat ovttage sivva.
– Ii leat nu ahte lea bargan juoga boastut maid ferte čiegadit, go juohkehaš sáhttá oažžut dan diagnosa. Mun sávašin ahte eanet sápmelaččat álget nie jurddašit, eai ge geavat šat daid negatiiva sániid.
Boahtteáigge jurdagat
Bibbi mielas lea buorre ahte demeansa lea eanet oidnosis medias, go de han olbmot ohppet eanet dan birra.
Dattetge eai leat olusat geat suinna hupmet dan birra.
– Eai leat nu ollugat geat jerret, veaháš skihpárat ja fuolkkit, dadjá Bibbi.
MUITALA RAHPASIT: Bibbi Balto lea dohkkehan ahte sus lea Alzheimer-dávda, ii ge leat náđđon dan dihte.
Foto: Wenche Marie Hætta / NRKSu mielas livččii buorre jus maiddái Kárášjogas gávdnošii deaivvadanbáiki olbmuide geain lea demeansa.
– Muhto dat boahtá dieđus olbmos olbmui ja makkár dásis sin dávda lea, jáhkká son.
Bibbi muitala ahte sutnje lea hui lossat ja váivi go smiehttá iežas boahtteáigi birra.
Mo šaddá go dávda vearrána, muhto ii son divtte dan stivret dálá eallima.
– Mun ealán nu go ealán, dadjá Bibbi mojunjálmmiid.
Se TV-saken her:
For to år siden fikk Bibbi Balto (58) påvist sykdommen Alzheimer.
