Mari Emilie (28) eallin rievddai oalát go eadnis buohccái

Čakčamánu 21.b čalmmustuvvo alzheimer, mii lea demeanssa dábáleamos dávda, riikkaidgaskasaččat.

Kárášjohkalaš Mari Emilie Balto (28) vásihii ahte su eallin jorgásii oalát go su eadni oaččui Alzheimer diagnosa go Mari Emilie lei 24-jahkásaš.

– Lei lossat go eadni oaččui alzheimers diagnosa. Mii leimmet dieđus ge álgán vávjit ahte lei muittohuvvan, muhto lei lihkka proseassa dohkkehit dan.

Mari Emilie lei aitto geargan buohccidivššároahpuin ja lei álgán ásahit iežas eallima go su eadni buohccái. Dasa lassin lei son maid áhpeheapme.

– Mun smihtten buot maid eadni ii beasa vásihit minguin ja ahte lei nu vahát go mu mánat eai beasa oahpásmuvvat etniin ja ahte eadni ii ge beasa oaidnit mu šaddat eadnin, čilge Mari Emilie.

Mari Emilie muitala ahte alzheimer dávjá gohčoduvvo oapmahaččaid dávdan.

– Oapmahaččat dego báhcet okto ja buot ovddasvástádus gahččá min ala. Ii leat álo álki leahkit oapmahaš dan dáfus go orru álo rahčamin dasa ahte eadni galgá oažžut dan veahki masa sus leat rievttit.

Demeansa šaddá dábáleabbo

Odne leat 100.000 olbmos Norggas demeansa.

Dán logu navdet lassánit sakka boahttevaš jagiid.

«Aldring og helse» dutkanhoavda ja professor geriatriijas Geir Selbæk muitala ahte lea álki čilget manin demeansa lassána.

– Maŋŋel nuppi máilmmisoađi riegádedje olu mánat, ja dát mánat leat dál boarásnuvvan. Jagiid mielde bohtet danin leahkit eambbosat geat leat badjel 90 jagi, mii mearkkaša ahte leat eambbosat geat ožžot demeanssa.

Selbæk oaivvilda ahte deháleamos birget demeansadávddain boahttevaš jagiid lea rabasvuohta.

– Ollu gielddat leat dál ráhkadan systema mii galgá addit demeanta olbmuide fálaldagaid. Danin lea dehálaš váldit oktavuođa dearvvašvuođaásahusain nu árrat go vejolaš, vai oažžu daid doarjjaortnegiid maidda lea riekti.

Selbæk deattuha maid ahte lea dehálaš váldit vuhtii pasieantta giela ja kultuvrra go lea demeanssa gieđahallamiin.

– Go olmmoš fáhtehallá demeansadávdii, de šaddá dat mii gullá ovddežiidda deháleabbo ja lagabui go ovdal, ja go láhčá dili pasientii mas beassá vásihit ja gullat iežas kultuvrra ja eatnigiela de dat buorida eallinárvvu.

Giella lea dehálaš

Dál njeallje jagi maŋŋel go eadnis buohccái, de muitala Mari Emilie ahte dilli lea buoret.

– Odne lea moraš geahppaseabbo, muhto bohtet beaivvit gos váillaheapmi lea stuoris. Dalle geahččalan muitit daid buriid ja galledit eatni nu dávjá go vejolaš.

Galledit eatni fuolahusruovttus lea ge juoga mii addá ilu sutnje.

– Mun láven geahččalit mánáid váldit mielde nu dávjá go vejolaš, danin go eadni liiko dasa hui bures. Muhto munnos eai leat juohke beaivve nu olu ságat. Lea buorre dušše leahkit nuppiin ovttas.

Son muitala ahte etniin láveba geahččat govaid ja háleštit doložiid birra daid beivviid.

Buriid beivviin sáhttiba fitnat olgun ja galledit olbmuid.

– Munnje lea somá go eatnis leat buorit beaivvit ja moai sáhtte bargat diŋggaid fárrolaga.

Mari Emilie doaivu ahte sámegielat bargit fuolahusruovttus dahket stuorra erohusa.

– Mun jáhkán olmmoš gulahallá olu buoret go beassá eatnigiela hállat nu ahte munnje lea dorvu go dieđan doppe leat sámegielhállit geat soitet oaidnit ja áddet eatni dárbbuid buorebut.

Dál sávvá Mari Emilie ahte gielda eambbo návccaid bijašii demeanta olbmuid fuolaheapmái.

– Dáinna dávddain olmmoš vajálduhttá hui olu, muhto dávjá maŋimuš maid vajálduhttá lea giella ja kultuvra.

– Mun sávašin ahte sámegielddat válddášedje eambbo vuhtii man dehálaš dát leat ja aktiivvalaččat bargagohtet rekruteret eambbo sámegielhálliid.