Hopp til innhold

Galget leat sápmelažžan dáhkaluddan sámi festiválas

Dán vahkkoloahpa Riddu Riđus muitaluvvo ahte muhtimat leat dahkaluddan sápmelažžan, ja áddestallan noaiddi. Sihke festiválajođiheaddji ja Sámediggi lohkaba ahte dát lea dohkketmeahttun.

Niilas Riddu Riđđus.
Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Festiválajođiheaddjái bođii ovdan ahte festiválas galget leamašan olbmot geat leat dahkaluddan sápmelažžan. Muitaluvvo maid ahte dát olbmot leat goavdása dearpan.

Čuoččuhuvvo ahte nubbi olmmoš ges lea lohkan ahte son lea leamašan sápmelaš ovddeš eallimis.

- Riddu Riđđu lea čielga eamiálbmotfestivála, ii ge New Age-festivála. Olles min prográmma ja buot artisttat gean mii viežžat, leat eamiálbmogat. Dalle ii heive deikke boahtit ja áddestallat ja dahkaluddat iežas sápmelažžan.

Sandra Márjá West.

Sandra Márjá West lohká su maŋimuš festivála jođiheaddjin lea mannan bures, muhto dát ášši bođii dihtosii sutnje maŋŋá festivála.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Dan muitala festiválajođiheaddji Sandra Márjá West.

Soitet njuolggadusaid rievdadit

Sandra Márjá muitala ahte sis eai leat čallon njuolggadusat áddestallama ja dahkaluddama vuostá, muhto ahte berre leat dábálaš olmmošvierru olmmošlaččat láhttet.

- Mu mielas ii leat dohkálaš, erenoamážit sámi festiválas. Riddu Riđđu bargá garrasit ahte sihkkarastit alla dási min prográmmas. Min filosofiija lea bajidit eamiálbmogiid jienaid, iige majoritehta álbmoga.

Halluci Nation Riddu Riđus.

Eanáš Riddu Riđđu gussiin leat sápmelaččat, muhto buohkat leat buores boahtin festiválii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son lohká ahte sis leat njuolggadusat sihke rasismma ja seksuála loavkašuhttima vuostá, muhto dál soaitá leat dárbu lasihit vel njuolggadusaid.

- Mun gal lean alo jáhkán ahte eanáš olbmot áddejit deikke boahtit vuollegašvuođain, muhto soaitá mii fertet daid moaddásiidda geat eai ádde čállit njuolggadusa ahte ii leat lohpi sápmelažžan dahkaluddat.

Sámediggi háliida eastadit

Doaibmi sámediggepresideanta Hans Ole Eira muitala ahte lea váivi gullat ságaid mat bohtet festiválas.

Hans Ole Eira

Hans Ole Eira lohká ahte dáhpáhus ii hirpmástuhte.

Foto: Samuel Frode Grønmo / NRK

- Dat leamašan hástalus guhkit áigge. Sápmelaččaid leamašan álki sihke bilkidit, cielahit ja áddestallat. Dat ii leat amas ášši midjiide, muhto ii leat buorre obanassiige.

Eira lohká ahte Sámediggi lea bargamin hehttet dákkár áššiid.

- Dát ii leat dohkálaš láhttenvuohki heađis ge, guoskkaš go sápmelaččaide dahje earáide. Danin lea ge Sámediggi bargamin hástalusain. Mii leat plána dahkan mas boahtá ovdan mo galgat dákkár dáhpáhusaid dustet ja hehttet.

Guldal radiosáddaga ášši birra dás

Lea go dán dáhpáhusas lagat rihkkojuvvon, dahje lea go dušše heajos olmmošvierru?

- In leat láhkačeahppi, nu ahte in sáhte vástidit leamašan go láhkarihkkun. Dat mii lea sihkkar, lea ahte heajos olmmošvierru gal lea.

Approprierema eastadit

Sandra Márjá West muitala ahte approprierenhástalus lea juoidá mii dávjá ihttá su barggus.

- Mii fertet čilget majoritehtaolbmuide geat háliidit čuojahit dáppe. Okta ágga man gulan dávjá lea ahte sii leat oahppan álgoálbmogiid árbevieruid. Sidjiide mii dadjat "ii giitu".

Sandra lasiha ahte dát lea sámi festivála sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda, ja buohkat leat bures boahtin festiválii.

Sandra Márjá West

West lohká buohkai bures boahtin festiválii, nu guhká go máhtát láhttet olmmožin.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

- Mun gal jáhkán oassi vástádusas approprierenhástalussii lea Riddu Riđđu, ja eará sullasaš deaivvadanbáikkit eamiálbmogiidda. Dáppe besset olbmot vásihit eamiálbmot artisttaid ovdanbuktimiid.

Korte nyheter