Hopp til innhold

Ráhkada filmma iežas orohaga diggeáššis

Nuorra badjenieida ja filbmadahkki ii sáhtte čohkkat jávohaga, dan botta go su orohat lágasta stádain.

Mai-Lis Eira ja áhčči Per-Henrik Eira

Mai-Lis Eira lea dárkilit čuvvon iežas áhči Per-Henrik Eira ja eará badjeolbmuid dikkis Romssa diggeviesus.

Foto: Ann Mariela Idivuoma / NRK

– Sii leat duvdimen min eret boazodoalus. Dát ii galgga dáhpáhuvvat čihkosis. Danin ráhkadan filmma dás, lohká filbmadahkki Mai-Lis Eira.

Badjeolbmuid dáistaleamit ožžot unnán beroštumi oaivvilda Eira, gii ieš gullá Lákkonjárgga orohahkii.

«Jiehtanaslinjá»

– Dát guoská njuolga munnje, muhto dákkár áššiid lea maid dehálaš muitalit álbmogii iige galggaše leat jaskesvuođas. Min servodat ferte váldit dákkár áššiid duođas.

Badjeolbmot leat guokte vahkku lágastan Statnettain. Dál lea Davvi-Romssa diggegotti duohken mearridit lea go Statnett huksenlohpi lágalaš vai ii.

Nuorra filbmadahki dokumentere iežas orohaga diggeášši

Skárfvákki, Láhkonjárgga, Bassevuovddi ja Fieddara orohagaid ovddasteaddjit dáistalit dikkis el-fápmolinjá vuostá, man Statnett lea ožžon lobi hukset.

Foto: Ann Mariela Idivuoma / NRK

Skárfvákki, Lákkonjárgga, Bassevuovddi ja Fiettar orohagat vigget bissehit Statnett el-fápmolinjá man gohčodit «jiehtanaslinján». 300 kilomehter guhku ja 40 mehter govddu linjá áigot hukset Báhccavuonas Hámmárfestii.

Orohagaid ovddasteaddjit oaivvildit ahte dát el-fápmolinjá rihkku álbmotrievtti ja olmmošvuoigatvuođaid. Sii sávvet ahte huksen bissehuvvo ja ahte ášši gieđahallo ođđasit.

Dárbu muitalit iežaset beali

Mai-Lis Eira lohká dikki čuohcat garrasit dovdduide go ballá ahte sii duvdiluvvojit eret (dárogiel artihkal).

– Lea lossat gullat man hejot eiseválddit leat gieđahallan ášši. Sii eai váldde vuhtii maid boazodoalli dadjá.

Mai-Lis Eira dokumentere diggeášši

Álggos filbmii Mai-Lis Eira dušše dokumenterema dihte. Dál soaitá dáistaleapmi Statnett vuostá šaddat guhkebuš filbman.

Foto: Ann Mariela Idivuoma / NRK

Vaikko Eira ieš lea filbmadahkki, de ii lean álggos jurdda ráhkadit filmma dikkis, muhto son lea jo almmuhan oasi iežas báddemiin (čujuhus Facebook:ii) sosiála mediaide, man oallugat leat juogadan.

– Badjánii jurdda manin dušše vurket dán iežan dihtorii, manin ii almmuhit dán. Mus lea dárbu muitalit dán vealaheami birra, dadjá son.

– Lean nu ilus go olbmot juhket dán filmma ja čájehit beroštumi áššán. Dat addá munnje buori dovddu.

Ii leat vuosteháhku filbmii

Statnett gulahallan hoavda Berit Erdal dadjá ahte sis ii leat vuosteháhku dákkár filbmii, muhto ahte dat čájeha dušše ovtta beali ii ge adde ollislaš gova.

– Mis leat buorit vásáhusat bargguiguin boazodoalloguovllus. Mii leat maid dán elfápmolinjá oktavuođas gávdnan čovdosiid mat váldet vuhtii boazodoalu, dadjá Erdal.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.