Biret Ovllá Ásllat / Aslak Pieski (63) geavaha ollu áiggi čilget norgga politiijaide ja suoma rádjafávttaide gos son boahtá ja gosa lea mannamin.
– Mun ásan Suomas ja barggan Norggas. Danin rasttildan riikarájá guktii beaivái, ja dasa geavahan ollu áiggi. Juohke nuppi kilomehteris sáhttet dárkkistit ja burgit mu, šuohkiha Pieski.
Dál lea vel šaddan nu ahte juohkehaš gii áigu Norgii ferte skovi deavdit ja addit dan politiijaide rájás. Moadde siiddu deavdit juohke beaivvi. Dan leat norgga eiseválddit mearridan.
– Gal dat gollá áigi dasa, ja iige oro nu buorre ahte ollugat čárvot daid seamma báhpáriid. Balan dan korona dakko bokte njoammut vel eambbo, čilge son NRKii.
Pieski ássá Ohcejogas, ja bargá Deanu sámeskuvllas. Lassin dárkkistemiide de lea son dássážii ferten válddihit koronaiskosiid nuppelot geardde. Dan maid leat Norgga eiseválddit mearridan.
– Mun gal duođaid lean dolkan buot dáidda gáibádusaide. Korona iešalddis jo dagaha olbmo lossa dillái, ja vel buot dáid lassi áššiid fertejit olbmot doaimmahit juohke beaivve.
- Loga maid:
Njuolggadusat gusket juohkehažžii
Finnmárkku politiijaguovllu ossodatjođiheaddji Svein Arne Midtli ádde bures ahte olbmot sihke váibet ja dolket. Muhto njuolggadusaid ferte čuovvut.
– Juohkehaš gii boahtá Norgii lea geatnegahtton addit politiijaide iešdieđáhusa mas boahtá ovdan manne son rasttilda rájá, čilge Midtli.
Dát skovit eai gávdno elektronalaččat vuos, nu ahte olbmot fertejit ieža viežžat daid eiseválddiid neahttasiidduin, deavdit daid ja váldit fárrui go vulget Norgii. Skovit vurkejuvvojit 20 beaivvi.
– Dat geat orrot Suomas ja barget Norggas maid fertejit dan dahkat, go juohke rasttildeapmi galgá registrerejuvvot.
Jáhku mielde besset olbmot registrerehit iežaset neahta bokte ođđajagimánus.
- Loga maid:
– Riikkat eai gulahala gaskaneaset
Muhto mo dal de leš ja mo ii, de Pieski mielas lea lossat go manná nu ollu áigi daiguin báhpáriiguin ja teasttaiguin oruskeahttá.
– Mu mielas ii leat mo ge láhkaid ortnegis ahte mii geat bargat Norggas fertet deavdit ođđa skovi juohke áidna beaivvi.
Go Pieski vuodjá ruovttoluotta Supmii, de ii dárbbaš eará go muitalit tuollárii dahje rádjafávttaide ahte boahtá barggus ja lea mannamin ruoktot.
Norga dat lea vearrái su mielas, go Norgga politiijat dárkkistit su goappá riikii dal de leš mannamin. Eai han galggašii dárkkistit eará go sin geat vudjet Norgii.
– Norgga rádjá gal lea šaddan vearrát go Ruošša rádjá. Dohko ii leat álki beassat, loahpaha son..
Ásllat sávvá ahte riikkain šattašedje seammalágan njuolggadusat, nu ahte okta dárkkisteapmi livččii doarvái. Dál eai gulahala riikkat gaskaneaset.