Heaitá Nordkalottfolket jođiheaddjin: – Ii lean vuorddekeahtes dáhpáhus

– Mii dárbbašit buori ovttasbarggu organisašuvnnalaš jođiheamis ja politihkalaš jođiheamis, ja dan mun jáhkán ahte mii oažžut, dadjá Toril Bakken Kåven.

Toril Bakken Kåven guođđá jođiheaddjiámmáha Nordkalottfolket bellodagas, muhto joatká ain Fylkadikkis ja parlamentáralaš jođiheaddjin Sámedikkis.

Ovdánahttit bellodaga

Bakken Kåven ii loga dolkan ámmáhis, muhto oaidná dárbbu ovdánahttit eanet buriid jođiheddjiid boahtteáigái.

– Ođđajagimánus dieđihin bellodahkii ahte luoban.

– Nordkalottfolket lea dego mu unna mánáš maid dál galggan sáddet máilbmái.

– Dat lea issoras, muhto somá oaidnit ahte ovdána.

Bakken Kåven lea 2005 rájes bargan hukset organisašuvnna, muhto son gal ii bala ahte su luohpan movtge váikkuha bellodahkii.

– Jus Nordkalottfolket ii leat gievrrat go Toril Bakken Kåven, de ii leat birgenláhki, reaškkiha ieš.

Ođđa ámadajut ja jienat

Toril Bakken Kåven lea organisašuvnna ámadadju ja jietna leamaš álggu rájes.

– Eahpitkeahttá lea son mearkkašan olu bellodahkii. De leage dearvvašlaš mearka ahte jođiheami juogada earáiguin, dadjá NRK Sámi politihkalaš kommentáhtor Mona Solbakk.

– Lea miellagiddevaš oaidnit movt doaibmá. Dát lea ođđa vásáhus Bakken Kåvenii ja bellodahkii ahte leat eanet jođiheaddjit ja eanet jienat.

Dán rádjai lea Nordkalottfolketis dušše okta jođiheaddji leamaš.

Loga maid Bakken Kåven rett i strupen på Sametingsrådet

– Lea bures dahkkon ahte lea ná guhka stivren sihke organisašuvnna ja sámediggejoavkku. Go joavku lea nu stuoris, de gáibida eanet parlamentáralaš jođiheaddjis, čilge Solbakk.

Nordkalottfolket dahká dál seammá ládje go Norgga Sámiid Riikkasearvi, sirre gii lea organisašuvnna jođiheaddji ja gii jođiha joavkku Sámedikkis.

Eanet áigi politihkket

Solbakk ii loga vuorddekeahtes dáhpáhussan dan ahte Toril Bakken Kåven guođđá jođiheaddjiámmáha. Nordkalottfolket lea sturron ja lea lunddolaš ovdáneapmi bellodagas.

– Ođđa jođiheaddji galgá ovdánahttit organisašuvnna, dása ii dárbbaš Toril Bakken Kåven šat bidjat áiggi. Beassá baicce buot searaid bidjat politihkkii, dadjá Solbakk.

– Šaddá hui miellagiddevaš oaidnit makkár guvlui dál vázzila Nordkalottfolket.

– Nordkalottfolket lea nubbin stuorámus joavku Sámedikkis.

– Bakken Kåven lea hui bastil ja lea hui garas sihke sátnegeavahemiin ja sárdnestuolus. Eará bellodatustibat eai leat seammalágánat, deattuha Solbakk.

Nordkalottfolket ain áigu joatkit hástalit sámepolitihka ja ovddidit áššiid maid lohket earáid garvit.

– Lea hirbmat dehálaš ahte mii váldit ovdan tabuáššiid. Dat lea dat mii doalvu servodaga ovddos guvlui, dadjá Bakken Kåven.

Ođđa jođiheaddji evttohas

Nordkalottfolket válgalávdegoddi lea evttohan láhppilačča Arne Kristian Vestre jođiheaddjin.

– Mun anán árvvus go bellodat oaidná mu, dadjá Vestre.

Vestre lea ealáhusdoalli ja sus lea erenoamáš beroštupmi ovdánahttit servodaga.

– Dasa lassin lea okta mu váibmoáššiin ahte buohkain leat seamma vuoigatvuođat iežaset guovlluin.

Son háliidivččii maid ahte nuorain galggašii leat orrunmokta ja bissut davvin.

– Mun in áiggo atnit áiggi rievdadit bellodaga, mis lea olu buorit bealit.

– Mun boađán dalle atnit áiggi oahpásnuvvat bellodatustibiiguin ja struktuvrrain.

Mat leat du deháleamos sámepolitihkalaš áššit?

– Ahte mii eaiggáduššat Finnmárkkuopmodaga ovttas, mohtorjohtolatláhka ja meahcástanláhka.

Nordkalottfolket riikkačoahkkin lea maŋit vahkkoloahpa, geassemánu 12. beaivvi. Dalle válljejit ođđa jođiheaddji.