Ja dán vahkkoloahpa leage Sápmi Pride Tråantes. Muhto dohko eaba leat Runar Sammol Myrnes Balto guovttos Mathis Oliver Sarain.
– Mus livččii miella leat Tråantes, muhto muhtimin gártet doalut seammá vahkkoloahpaid. Norgga Sámiid Riikkasearvvis han lea luohttámušolbmuid deaivvadeapmi Fálesnuoris, čilge Balto.
Olus dovdet su sámi politihkkárin ja NSR-jođiheaddjin. Muhto irgi ii leat seamma dovddus. Vuosttas geardde muitala Mathis Oliver dáhpáhusaid birra mat nanosmahtte su.
Eallima deháleamos jahki
Jahki lea 2016.
– Dát lei máŋgga láhkai hui dehálaš ja stuora jahki mu eallimis, muitala son.
Mathis Oliver, gii lea Guovdageainnus eret, ii lean vel duostan muitalit earáide gii son duođaid lea.
Muhto de bođii Sápmi Pride suohkanii.
Pride ávvuda homofiliija dahje man maid olus gohčodit bonju ráhkesvuohtan. Miehtá máilmmi leat dát doalut čalmmustahttán aiddo fal sin dili, ja seammás maid dagahan ahte servvodagat dađistaga leat dohkkehan sin.
– Sápmi Pride 2016:s lei veahkkin munnje buktit ođđa fámuid ja duostilvuođa maid in lean jáhkkán ahte mus lei, muitala Mathis Oliver.
Maŋŋá Guovdageainnu doaluid mearridii son ahte áiggui muitalit iežas lagamuččaide ovdal ođđa jagi. Dát lei oalle stuorra mihttu sus.
– Dát lei várra dat buot deháleamos lávki mu eallimis. Mu áigumuš lei viimmat sáhttit eallit rabasvuođas ođđa jagi rájes. Go de viimmat muitalin lagamuččaide, de mun dego ođđasit riegádin. Mun ožžon ođđa perspektiivva eallimii, ođđa mihttomeriid, nieguid ja návccaid eallimis, muitala son.
Nubbi erenoamášvuohta dien jagi lei dáidda.
Márkomeanuid lágideaddjit ráhkadedje duostilis plakáhta 2016.
– Guokte luntta cummástalaiga. Dát attii munnje vel eanet fámuid ja oainnu, ja nu mun dusten lávket olggos dan maid gohčodit skáben, muitala Mathis Oliver Sara.
Revolušuvdna
Márkomeanut ledje dien áigge oassin Runar Sammol Myrnes Balto eallimis. Son lei earret eará doaluid jođiheaddji muhtin áigge.
– Muittán bures dien 2016-plakáhta, dadjá son.
– Dat váikkuhii maid dasa ahte munge ollásit lávkejin rabasvuhtii ja sáhtten čájehit gii mun lean, čilge Runar Sammol.
Geassit muitalii son eallimis birra
.– Dán prográmmas šattai lunddolaš bidjat iežan vásáhusaid vuođđun. Ja mun háliidin geahččat sámi servvodaga veahá eará čalbmeglásaiguin go dat mii lea dábálaš. Ja sámi servvodat han lea šaddamin olu buorebun ja mun geavahin áiggi hállat dan ođđa revolušuvnna birra, muitala son.
Runar Sammol gohčoda sámi ođđa rabasvuođa njulgestaga revolušuvdnan.
– Mii han duostat hállat eanet ja eanet daid lossa áššiid birra. Ovdamearkka dihtii buozalmasvuođa birra ja persovnnalaš áššiid birra nugo seksualitehta, čilge.
Beassáš-cummá
Runarii ii leat ártet muitalit eará persovnnalaš beliid birra mat gusket ráhkesvuhtii.
Ovdamearkka dihtii dát:
– Jus mun galggan leat rabas, de manne in galgga leat áibbas rabas maiddái cummástallama hárrái. Manin ii galgga leat áibbas lunddolaš ahte almmáiolmmoš cummesta nuppi albmá Báktehárjjis beassášfestiválas, sáhttá nie jearrat. Jus mii galgat cuvket tabuid, de fertet nie jurddašit, dadjá.
Dán birra hálai maiddái Sommer i P2-prográmmas.
– Mu mielas lei buorre govva. Moai han deaivvadeimme ja šattaime fárrolaga Guovdageainnu beassášfestiválas. Muitalus aiddo Guovdageainnu birra lea ahte doppe leamašan váttis leat homofiilan rabasvuođas.
– Ja go moai bođiime olggos ja leimme rahpasat dán birra juste beassážiid áigge, de moai ean vásihan maidege negatiivvaid. Doppe ii gullon oktage negatiiva kommentára. Mun háliidin dan beali historjjás muitalit. Hui dávjá šaddá negatiiva beliide fuomášupmi. Boahtit olggos ja leahkit rabas sáhttá leat váttis, ja dat lea dávjá čadnojuvvon tabu dása, muhto munno vásáhus lei buorre. Dát čájeha ahte sámi servvodat lea rievdamin ja šaddamin olu buorebun, muitala Runar.
Heajat?
Son ii eahpit ahte Sámi Pride-doaluin lea leamašan stuorra mearkkašupmi olles sámi servvodahkii.
– Doalut leat normaliseren bonjusápmelaččaid ja dan ahte leat homofiilan. Eanebut leat dohkkehan dan ja nu leage dilli maid buorránan Sámis. Ja go mun beaivválaš eallimis oainnán rievdan dili, de sáhttá dadjat ahte Sápmi Pride lea váikkuhan dasa, dadjá son.
Geassit leaba Runar ja Mathis Oliver jođašan Sámis. Sosiála mediaide leaba almmuhan govaid.
– Moai gal letne ožžon hui olu positiiva reakšuvnnaid. Dat čájeha ahte olus dorjot rabasvuođa. Moai gal ean leat eanet rahpasat go eará heterofiila párat. Ean moai sáhte dan diktit munnuide čuohcat ahte ean leat heterofiillat. Ja moai galge beassat bargat justa seammá go earát; ovdamearkka dihtii bidjat govaid Instagramii go letne tuvrras, dadjá Runar.
Son reaškkiha go NRK jearrá muhtin eará persovnnalaš gažaldaga.
– Goas heajat šaddet?
– Ojá heajat. Moai ean leat joavdan nu guhkás ja dasa mun gal in sáhte vástidit, dadjá Runar Sammol.