Hopp til innhold

Per Heimly govvačájáhus

Sápmelaš govvideaddji Per Heimy hárddii máŋgasa go govvidii iežas gávttiin, buvssaidhaga ja de goansta návli vel gávttevuol heaŋgái.  

Per Heimly
Foto: Aas, Erlend / SCANPIX

Per Heimly lea eret Snubba nammasaš báikkážis Evenášši suohkanis Nordlánddas. Ovdalis áiggis lea son eanaš govvidan beakkálmasaid ja eará dovddus olbmuid. Dál orru son rievdadan bargovuogis, go su govvačájáhusas Pavillionas Oslos čájehii son luonddugovaid. Muhtun govaid lei govven Snubbas, muhto maiddái Lofoahtas ja earáid lei ges govven Hurtigruvttos. Dáiguin govaiguin dáhttu Heimly čájehit seavdnjadasa, issorasvuođa ja noaiddástállama.

Per Heimly beaggigođii Norggas go vuvddii priváhta govaid iežas ustibis Ari Behn'as. Govat ledje govvejuvvon ovdal go Behn náitalii Norgga gonagasnieiddain Märta Louisiin. Dáinna lágiin suhttadii Heimly ollugiid. Ieš muitala ahte govaid almmuhemiin son gal ollugiid mielas šattai oalle heajos olmmožin, muhto ii son dal dasa veaje maidige. Lohká baicca váldán cuiggodemiid rávan.

Dál leat gollan muhtin jagit dien fearána rájes, ja dál son fas lea sáhttán bargagoahtit govvadáiddainnis buriin mielain. Heimly muitala alddis hálu váldit atnui sámi symbolihkka govvemis, go son dovddaha sámivuođa ja áinnas hálidivččii das atnit ávkki govvemis.

Gula jearahallama dás

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.