Hopp til innhold

Olli virgáduvvon direktevran

RiddoDuottarMuseaid stivra lea virgádan kárášjohkalačča Anne May Olli museadirektevran mearreáiggevirgái viđa jahkái.

Anne May Olli

RiddoDuottarMuseaid ođđa direktevra lea Anne May Olli.

Foto: Maria Therese Oskal / NRK Sápmi

Son duođaštii cuoŋománu 17. beaivvi ahte álgá virgái miessemánu 26. beaivvi 2015.

RiddoDuottarMuseaid stivrrajođiheaddji Martin Rimpi lea duđavaš go Anne May Olli álgá virgái.

– RiddoDuottarMuseat leat nuppástuhttimin ja ovddideamin doaimmaideaset ja dát dahká virggi gelddolažžan. Mun jáhkán Olli bures nagodit hálddašit dán barggu ja seammás váikkuhit dasa ahte bargiin lea ain oadjebas bargobiras, cealká Rimpi preassadieđáhusastis.

– Stuorra hástalusat

Anne May Olli lea 39 jagi boaris, eatni guovtti gándii ja son lea náitalan Tor Mikkel Eirain.

Ollis lea masteroahppu konserveremis, - nubbi dan guoktásis, Finnmárkku dávvervuorkáid bargiin geain lea dát oahppu. Oahpus son čađahii Oslo Universitehtas.

Konserveremii gullá dávvirseailluheapmi ja vurkkodeapmi. Masterbarggustis son dutkai sámi museadávviriin mirkkuid ja daid váikkuhusaid birra. Dát lea áidna dutkkus mii lea čađahuvvon dán fáttás olles Norggas.

(Ášši joatkašuvvá gova vuolábealde)

Anne May Olli

Anne May Olli isidiinnis Tor Mikkel Eirain.

Foto: Jaana Niittyvuopio / NRK Sápmi

Anne May Olli vástida ná gažaldahkii makkár jurdagat ja vuordámušat sus leat direktevrrabarggu hárrái:

– Dat mii álkit boahtá, maid álkit jávká, mun dieđán.

– Stuorra hástalusat gal bohtet barggu oktavuođas ja maid ferte čoavdit, son deattuha.

Son lohká viidáset ahte musea lea dakkár ásahus mii gaskkusta ja vurkkoda dološáiggi boahtteáigái, dálá máhtuin ja daid resurššain mat leat.

– Min ovddasvástádus lea máttuideamet árbbi áimmahuššat maŋisboahttiidasamet.

Oahpis RDM:ii

Anne May lea oahpis RDM:ii go son lea guhká bargan Sámiid Vuorká-Dávviriin, gitta dan áigodaga rájes ovdal museaid ovttastahtima 2004 rájes - 2006 rádjai. Son jotkkii RiddoDuottarMuseain konserváhtorin 2006 rájes, gitta 2012 rádjai.

Olli lea olu bargan Bååstede-prošeavttain - eamiálbmot dávviriid, erenoamážit sámi dávviriid máhcahit Sápmái, ja Árbediehto-prošeavtta oktavuođas lea son bargan áššiin mat gusket árbevirolaš dávvirvurkkodeapmái.

Anne May lea boanda, sihke mielke- ja biergobuhtadeamis, isidiinnis lea maid sudnos boazodoallu ja bohccobiergočuohpahat- ja buhtadanfitnodat.

Sus leat maid máŋga eará doaimma, - nu go politihkkárin Kárášjoga Bargiidbellodagas gielddastivrras, stivrrajođiheaddjin ADHD-Norge Kárášjoga báikkálašsearvvis, nubbinjođiheaddjin Kárášjoga boanddaidsearvvis ja lea «Økt verdiskapning på mat fra arktisk landbruk» stivrenjoavkku lahttun.

Korte nyheter

  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK
  • – Regjeringens kraftpakke gir en Klondyke-stemning

    Sametingspresident Silje Karine Muotka (NSR) reagerer på det høye antallet innmeldte vindindustriprosjekter.

    – Regjeringen har gjennom vedtaket om å elektrifisere Melkøya og sin Kraftpakke skapt en febrilsk Klondyke-stemning hos mange, advarer Muotka.

    Hun syns det er stort behov for å vurdere realismen i at det er så mange nye prosjekter som meldes inn.

    – Samiske rettighetshavere, både reindrifta, fastboende, andre beitenæringer, utmarksutøvere og sjøsamer blir sterkt påvirket av alle disse prosessene som nå må gjennomføres og dette er både sterkt konfliktskapende og meget ressurskrevende, påpeker Muotka.

    Loga sámegillii

    Sametingspresident Silje Karine Muotka under overrekkelse av sannhets- og forsoningskommisjonens rapport.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • – Ráđđehusa fápmopáhkka dagaha Klondyke-vuoiŋŋa

    Sámedikki presideanta Silje Karine Muotka (NSR) atná unohassan go leat dieđihuvvon nu olu bieggaindustriijaprošeavttat.

    – Ráđđehus lea Muolkkuid elektrifiserenmearrádusa ja fápmopáhkaset bokte dagahan ahte máŋgasii lea šaddan hirbmat Klondyke-vuoigŋa, cuiggoda Muotka.

    Muotka mielas lea dárbu árvvoštallat realismma das go leat nu ollu ođđa prošeavttat mat dieđihuvvojit.

    – Sámi vuoigatvuođalaččaide, sihke boazodollui, dáloniidda, eará guohtonealáhusaide, meahcásteaddjiide ja mearrasámiide čuhcet hui garrasit buot dát proseassat mat dál fertejit čađahuvvot. Dat dagahit garra dáistalemiid ja leat hui ressursagáibideaddjit, váruha Muotka.

    Les på norsk

    Silje Karine Muotka
    Foto: Emma-Marie B. Whittaker / NRK