– Dat rievddai diet máttar, ja dasa mun in lean riekta... Ii dat lean gal nu hirbmat buorre jurdda, muhto dat lea goit dáhkkon dat, dadjá Ole Heandarat Magga.
Dalle go Sámediggi ásahuvvui 1989:s ledje jienastuslogus 5.497 jienasteaddji. Eanetlohku sis jienastii Magga sámedikki vuosttaš presideantan.
Dál son muitala son eahpidii dalle go Sámediggi mearridii viiddidit jienastuslogu eavttuid ovttain buolvvain.
– Man guhkkin eret olbmot sáhttet leat main lea govttolaš beroštupmi ja maid govttolaččat berre váldit vuhtii. Jus lea nu máŋga buolvva maŋos, de dat leat áigá juo massán dan oktavuođa, nu ahte dat lea dakkár árvvoštallan ášši. Muhto jáhkken dalle ahte buohkat čuvvot lága, dadjá Magga.
Son deattesta dat dieđusge lea erohus olbmos olbmui, muhto dábálaččat go olmmoš lea moadde buolvva maŋŋel sámi máttarváhnemiid eallime, de son lea gáidán oalle guhkás.
Viiddidedje eavttuid
Vuosttaš sámediggeválggaid jienastuslohkui dohkkehedje olbmo gii anii iežas sápmelažžan ja lei sámegiella ruovttugiellan, juogo alccesis, váhnemis, áhkus dahje ádjás.
Muhto maŋŋel vuosttaš sámediggeválggaid juo bohte jienat mat háliidedje rievdadit jienastuslogu eavttuid.
1992:s čohkkejedje Sámedikkis ja gielddadepartemeanttas bargojoavkku mii galggai árvvoštallat earet eará Sámedikki jienastuslogu eavttuid.
Bargojoavkku eanetlohku evttohii viiddidit eavttu ádjá ja áhku rájes gitta máttarváhnemiid ráddjái, ja lasihedje vel eavttu, jus mánás lea váhnen juo jienastuslogus, de son ii dárbbaš duođaštit duođi eambbo.
Bargojoavku ákkastalai viiddidit eavttuid dárbbašlažžan vai eavttut iešalddis eai hilggo geange gii atná iežas sápmelažžan ja háliida dieđihit iežas jienastuslohkui.
Jus livčče bisuhan áhku ja ádjá dásis nuppi eavttu, de livččii dat olgguštan earenoamážit mearrasámi guovlluid Davvi-Norggas ja hearkkes sámi guovlluid Lulli-Sámis.
Lulli-Sámis lea identitehta nanus, muhto giellamáhttu lea vánis historjjá sivaid geažil.
Ovttajienalaš Sámediggi mearridii 1997:s viiddidit eavttuid, nugo bargojoavku evttohii.
Magga lei dalle sámediggepresideanta ja doarjjui maid viiddideami politihkalaččat.
Su mielas lei dehálaš čohkket Sámedikki ja ovttas doarjut dán muttos dehálaš politihkalaš mearrádusa, vaikko persovnnalaččat lei eahpádusas.
Sámediggi ii guorahala eavttuid
Sámedikki dievasčoahkkin mearridii juovlamánus guorahallat jienastuslogu, maŋŋel go NRK almmostahtii olbmuid Sámedikki jienastuslogus geat rihkkot dan eavttu.
Muhto dálá eavttuid eai guorahala.
– Eavttuid viiddideapmi ii leat oassin mandáhtas maid mii leat ožžon dievasčoahkkimis, dadjá dievasčoahkkinjođiheaddji Tom Sottinen.
Jienastuslogu eavttuid viiddideapmi 1997:s ii váikkuhan eanet dieđihemiid jienastuslohkui, muhto jagi 2001:s gitta 2005:a rádjái lassánii jienastuslohku 2500 olbmuin.
Ja maŋemus áigge leatge hui máŋggas dieđihan jienastuslohkui.
Dušše diibmá, ovtta jagis, vuostáiválddii Sámediggi oktiibuot 1600 dieđiheami, eará sániiguin dieđihedje njealje olbmo jienastuslohkui juohke beaivvi.
– Mii vuohttit hui stuora beroštumi oasseváldit sámi demokratiijas ja mun jáhkán sámi identitehta dovdu nanusmuvvo dán geažil, dadjá son.
Mađi eambbosat dieđihit iežaset jienastuslohkui, dađi buoret legitimitehta šaddá Sámedikkis, oaivvilda Sottinen.
Seammás vuohttá sámi álbmotbeaivve doaluid stuorrume Norggas ja beroštupmi sámi dáidagiidda, musihkaide ja earenoamážit filmmaide lea lassánan.
Sottinena mielas lei riekta viiddidit jienastuslogu eavttuid.
– Mii fertet muitit dáruiduhttinproseassa oktavuođas masse máŋggas sámegiela, ja earenoamážit mearragáttiin Davvi Norggas lea dáruiduhttin leamaš ilgat, dadjá son.
Sápmelaččat leat sápmelaččat vaikko sii leat massán giela, oaivvilda son.
– Vaikko máŋggas leat massán giela, de sii eai leat massán sámi identitehta dovddu ja sámi kultuvrra, lasiha Tom Sottinen.
Soaitá šaddat eavttuid árvvoštallat
Lei Sámedikki stuorámus bellodat, Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR), mii ovddidii evttohusa guorahallat Sámedikki jienastuslogu dievasčoahkkimis.
Vaikko guorahallamis eai meannut jienastuslogu eavttuid, de sáhttet eavttuid maid šaddat árvvoštallat, oaivvilda NSR-joavkojođiheaddji Beaska Niillas.
– Jus čájehuvvo dat lea stuora váttisvuohta. Jus olbmot eai šat beroš ahte galgá deavdit gáibádusaid, de ferte dieđus geahčadit daid, dadjá son.
Sámedikki stuorámus opposišuvdna bellodat Nordkalottfolket (NKF) lea vuostá gáržžidit eavttuid.
– Mii lahkonit dili mas dulbmojuvvon olbmot leat badjáneame maŋŋel dáruiduhttima, ja mearragátteálbmot lea duostagoahtán dieđihit iežaset jienastuslohkui. Dáinna berret dieđusge mii politihkkárat ja Sámediggi leahkit rápmásat, čállá NKF-joavkojođiheaddji Toril Bakken Kåven e-poasttas.
Sámedikki nubbin stuorámus opposišuvdnabellodat, Bargiidbellodat, lea ges positiiva árvvoštallat eavttuid.
Eahpidii eavttuid viiddidit
Vaikko Ole Heandarat Magga politihkalaččat doarjjui jienastuslogu eavttuid viiddidit, earenoamážit dáruiduhttin váikkuhusaid geažil, de son persovnnalaččat ii leat oadjebas leigo riekta viiddidit eavttuid ovttain buolvvain.
– Na mun gal ledjen hui eahpádusas dies, menddo viiddidit, dadjá son.
Sivvan dása lea go son ballá dát sáhttá billistit sápmelaččaid ovdii geat leat bajásšaddan sámegielain ja kultuvrrain, go ulbmil Sámedikkiin lea seailluhit sámegielaid ja sámi kultuvrra.
– Ieš dat ulbmil sáhttá maŋemus jávkat dahje billahuvvat, go dat olbmot geaid eallimii sámevuohta mearkkaša juoidá sin iežaset eallimis. Dat berrejit leahkit mielde jienasteame, dadjá son.
– Dat main gávdno muhtun guhkkin eret máttarváhnen, de ii oro dat šat nu govttolaš, muhto dat lea árvvoštallan ášši diet, dadjá son.