Ođđa sálmmain šaddá olbmuid gaskavuohta deháleabbo go Ipmil ja Jesus

Sálmmat mannet njuolga Klemet Anders Buljo váibmui, vaikko ieš ii gal dovddat iežas risttalažžan.

Klemet Anders Buljo jobber med besifring av gamle samiske salmer.

GITÁRA, BÁBIR JA LIÁNTA: Lemet Ánte ii dárbbaš nu ollu go galgá bargat. Gitárain čuojaha nuohtaid, ja de dat čállojit báhpirii.

Sálmmat leat leamaš Klemet Anders Buljo, Lemmon Mihkkala Lemet Ántte, árgabeaivin guhkit áiggi.

Bargu mainna lea aitto beliid geargan, gohčoduvvo «besifring». Dat lea go čállá nuohtaid ja akkordaid gárvves ráhkaduvvon musihkas, vai daid mielde sáhttá čuojahit.

Salme nr 743

ÁDDJÁS BARGU: Ná de šaddá go Lemet Ánte báhpirii čállá movt sálmma galgá čuojahit.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

Olles báberguba, oktiibuot 34 sálmma, lea son dál sádden Sámi girkoráđđái, mat de leat gárvásat go ođđa sálbmagirji galgá deaddiluvvot.

– Sámi girkuin láve nu ahte searvegoddi ii lávllo sálmmaid juste nu movt girkus čuojahuvvo. Dan lean mun váldán vuhtii iežan barggus, čilge Lemet Ánte.

Moatti sálmmas lea son evttohan moadde čuojahanvuogi.

Dál go lea geargan dološ sálmmaid besifring-bargguin, de šaddá sus áigi čálligoahtit ođđa sálmmaid. Dasa lea Norgga girku juolludan sutnje bargostipeandda.

Sálmmat ja luođit čákŋe váibmui

Lemet Ánte lea dál 55 jagi boaris, ja muitala ahte sálmmat leat čákŋan su váibmui mánnávuođas juo.

Mánnán gulai guokte musihka go bearaš lei siiddas – sálmmaid ja luđiid.

Vuosttaš gitára oaččui konfirmašuvdna-skeaŋkan, ja musihkkaoahpu lea maid gazzan.

Sanctuary čuojaha "Bargguhisvuohta" nuoraidprográmmas Kluzz, 8.5.1985

NUORRA MUSIHKARAT: Joavku Sanctuary čuojaha "Bargguhisvuohta" nuoraidprográmmas Kluzz, 8.5.1985.

Son lea čuojahan buotlágan musihkaid olles eallima; pop, teáhtermusihka, Sámi grand prix lávlagiid ja ollu eará. Son ráhkista čuojahit, muhto diet musihkat eai leat su váimmu lagamusas.

– Go barggan sálmmaiguin dahje luđiiguin, de dat boktá mihá stuorát bargomovtta go eará musihkat, dadjá Lemet Ánte.

Son čilge ahte diet guokte musihka leat váimmus go daiguin bargá, eai ge oaivvis.

Lávlun mii vuolgá luođis

Lemet Ántte mielas sálbmalávlumis ja luođis lea seamma vuolggasadji – go geahččá dan musihkalaččat. Ja sámi sálbmalávlun muittuha juoigama, oaivvilda son.

– Dán čállinbarggus lean evttohan ahte sálmmat sáhttet mohkkasaddat, ja spiehkastit mearriduvvon távttas, muitala Lemet Ánte.

Dat mearkkaša ahte sámi searvegottiid lávlunmálle lea báhpiriin maid lea sádden sámi girkoráđđái.

Risttalaččat fertejit vuoruhit nuoraid

SÁMI GIRKU: Searvegottit Sámis eai álo čuovo orgela leahtu go lávlot sálmmaid.

Foto: Piera Balto / NRK

Ieš ii gal lávllo, muhto liiko buoremusat gullat earáid go lávlot ja juiget. Ja son ráhkásmuvai dien guovtti suorgái mánnán juo.

– Duoddaris lávejedje čoakkálmasat go sárdneolbmot bohte siidii, ja doppe lávlo sálmmaid, muitala Lemet Ánte.

Son muittaša movt son, unna bártnážin, vásihii ahte sálmmat dovdojedje gitta váibmui. Dat bokte su siste juoidá man ii máhte vel dál ge čilget.

– Diet dovdu boahtá go gulan sálmmaid ja luđiid, dadjá son.

Ja dien dovddu son háliidivččii ge boktit earáin, ođđa sálmmaiguin maid ieš dál čálligoahtá.

Mađi eanet, dađi buoret

Lea Sámi girkoráđđi gii lea Lemet Ántte bargoaddi prošeavttas mas lea dološ sálmmaiguin bargan, ja jođiheaddji Sara Ellen Anne Eira dadjá barggu hui mávssolažžan.

– Mii leat girkoráđis áŋgiruššan juste dán barggu, duođaštan dihte sálbmalávlun-árbevieru, seammás ahte ráhkaduvvojit ođđa sámi sálmmat, dadjá Eira.

Sara Ellen Anne Eira

RIGGODAT SÁMI GIRKUI: Sámi girkoráđi jođiheaddji lea ilus go sálmmaide lea beroštupmi.

Foto: Pressebilde / Samisk kirkeråd

Son lea hui ilus go gávdnojit musihkkarat geat beroštit sámi sálbmalávlumis.

– Mađi eanet, dađi buoret! Nuorat buolva liiko lávlut sálmmaid mat leat sin vuohkái heivehuvvon, ja main lea dakkár giella mii lea sidjiide lunddolaš, dadjá Eira.

Su mielas lea buorre ahte Sámis lea sálbmaárdna mas viežžá.

Olmmoš, ii ge Ipmil ja Jesus

Dat ođđa sálmmat maid Lemet Ánte Buljo áigu čállit, galget leat álkit.

Dain eai galgga ollu ja váttes sánit, muhto baicca teaksta man lea álki ipmirdit. Lemet Ánte diehtá ahte dološ sálmmain leat dakkár sánit mat adnojit Biibbalis, mat eai leat beaivválaš gielas dán áigge.

Roasuid čađa birget don

Ođđa áiggi vásihit

Dárbu ii leat vašuhit

Lávlagis "Dusten dan"

Lemet Ánte dadjá ahte su sálmmat galget heivet vaikko guđe oskui, leaš dál risttalašvuohta, islam dahje eará osku.

Su čállon sálmmain galgá olbmuid gaskavuohta lea eanet guovddážis go Ipmil ja Jesus.

Ja de son čujuha lávlagii mii almmuhuvvui diibmá. Nuohta lea Lemet Ánte ieš ráhkadan ja Marit Hætta Øverli lávlu.

– Dien teavsttas olmmoš fállá nubbái iežas gieđa go oaidná ahte nubbi ii nagot okto vázzit, dadjá Lemet Ánte. Diekkár govvidemiid áigu čállit, muhto mas Biibbal lea vuođđun.

Maret Hætta Øverli og Klemet Anders Buljo

GUHKÁ OVTTASBARGAN: Marit Hætta Øverli ja Klemet Anders Buljo leaba álggahan Máret-joavkku. Sudnos leat konsearttat miehtá Norgga, earret eará skuvllain.

Foto: Pressebilde

Ođđa sálmmat main ii leat Ipmil dahje Jesus guovddážis lea Sámi girkoráđi jođiheaddji mielas áibbas ortnegis.

Sara Ellen Anne Eira diehtá ahte sálmmat, nu go eará musihkka ge, rievdá áiggi mielde. Su mielas lea riggodat go gávdnojit sihke boares árbevirolaš sálmmat ja ođđaáigásaš sálmmat.

Vuoiŋŋalašvuohta man ii máhte čilget

Lemet Ánte ii gohčot iežas risttalažžan dahje oskkolažžan, muhto son dovdá ahte su siste lea «juoga». Ja dien ii dieđe ieš ge manin galgá gohčodit.

– Olbmos sáhttá leat dárbu gávdnat jeđđehusa dahje dorvvu go lea earenoamáš dilis, dadjá Lemet Ánte.

Ja dalle sáhttá dat «juoga» leat ahte olmmoš rohkadallá dahje lávlu sálmma.

Ieš muitá go dojii juolggi.

Klemet Anders Buljo med skadet fot.

GARRA BÁKČASAT: Lemet Ánte dojii juolggi 2018:is.

Foto: Privat

Garra bákčasat, maid dálkasat eai nagodan goddit, dahke ahte Lemet Ánte rohkadalai. Ja bákčasat jávke. Muhto son ii máhte čilget gos dat bođeš. Jáhkká ahte sáhttá vuolgit olbmo mánnávuođaoskkus.

– Dálá eallinvuogis buot manná nu johtilit. Muhto juoga lea vuođus mii ii rievdda, nu go olbmo morála, dadjá Lemet Ánte.

Daid ođđa sálmmaid vehkiin háliidivččii boktit dovdduid. Ahte earát geat gullet dahje lávlot su čállon sálmmaid, dovdet juoidá iežaset siste.

Dan seamma dovddu man Lemet Ánte luntan dovddai go gulai sálmmaid.

Sálbmagirjái ođđa sálmmat

Lemet Ánte lea jurddašan daid ođđa sálmmaid birra, ahte livččii gudnin sutnje jus dat almmuhuvvojit sálbmagirjái.

Sámi sálbmagirjjit

DEHÁLAŠ GIRJJIT: Vuosttaš sámi sálbmagirji bođii 1870:s. Sámi sálmmat golmma sámegillii leat gávdnamis dárogiel sálbmagirjjis mii ilmmai 2013:is.

Foto: Sámi girkoráđi govva

Ja su mielas leat muhtun allaárvosaš doalut dehálaččat, nu go mat juovllat dahje hávdádeamit. Diekkár dehálaš oktavuođaide háliida čállit sálmmaid.

– Muhto in mun gal čále sálmmaid iežan ovddideami dihte. Háliidan baicca čájehit ahte dá lea dehálaš musihkalaš bargu, dadjá Lemet Ánte.

Loga eanet Urbi-áššiid: