Hopp til innhold

Fállagohte beaivvát ala veahki – Eanas beivviid leat olbmot riŋgen

Eatneolmmoš lea ilus go olbmot viimmat leat rahpasit muitališgoahtán mo vásihedje goavvejagi. Dál ohcala veahki ovddasguvlui. Les på norsk.

Anne Marie Therese Kemi ja su nieiddaš

Thea Marianne (12) lea mannan dálvvi leamaš stuorra veahkkin eadnái ruovttubargguiguin.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Go NRK galleda Anne Marie Therese Kemi Guovdageainnus de leaba boarrásat nieiddain guovttá ruovttus. Váhkara lea iđđes dolvon mánáidgárdái. Ná lea Kemi bearraša árgabeaivi leamaš olles dálvvi. Eatni mánáinis ruovttus, ja áhččeolmmoš ges meahcis.

– Dán dálvve leat leamašan hástalusat. Vuosttažettiin go lea goavvi, heittot guohtun. Eallu ii nagot ieš guohtut, ja de mii leat šaddan lassin biepmat fuođđariiguin.

– Go lea buorre jahki de leat vuorut boazodoalus, vahku ruovttus ja vahku siiddas. Dán dálvve ii leat isit beassan leat nu dávjá ruovttus.

Anne Marie Therese šuohkiha ahte dát lea čuohcan mánáide geat váillahit áhččiset. Son lea maid okto šaddan čuovvolit mánáidis.

Dán vahkkus lea Sámedikkis leamaš čoahkkin Davvi Dearvvašvuođain mannan dálvvi váttis guohtundili birra. Čoahkkimis hállui earret eará mo juksat boazodoalliid geain lea lossat, muhto eai oza veahki.

Rašes dilli

Anne Marie Therese isit, Isak Anders Kemi, lea dál ollen mearragáddái ealuinis. Son lea ge geaseorohagas go NRK finada guossis. Kemi bárra eaba ohcan almmolaš veahki mannan dálvve ja čovddiiga lossa beivviid eará láhkai.

– Moai letne ieža gaskaneame humadan rahpasit lossa áššiid birra.

Anne Marie Therese Kemi
– Eanaš orohagat Finnmárkkus johtet dál giđđat eará suohkaniidda ja doppe galget orrot čakčii.
– Mun lean jurddašan mo doppe galget oažžut dan jođánis ja álkes veahki. Dat suohkanat fertejit maid leat geargosat dustet boazosápmelaččaid.

Loga maid Kemi bárra dálvet muitaleigga: Usikker fremtid i reindrift – skuffet over manglende svar fra ministere

Guovdageainnu doavttirkantuvra fállagođii njukčamánus beaivvát ala veahki boazodolliide geat dárbbašit jođánis dearvvašvuođaveahki. Suohkandoavttir Ánne Lájlá Westerfjell Kalstad lohká olusiid geavahan dán bálvalusa.

Ánne Lájlá Westerfjell Kalstad
– Mii oaidnit goavvejahki lea čuohcan garrasit olles bearrašii. Hui olu nissonolbmot leat maid váldán oktavuođa ja muitalan ahte dievdoolbmuin lea lossa dilli.
– Nu mii šaddat dáid nissonolbmuid bokte veahkehit dievdoolbmuid. Ja maiddái veahkehit dáid nissonolbmuid go sis lea leamaš losses dilli guhkit áigge.

Mun in leat lohkan man máŋggas leat váldán oktavuođa, muhto eanaš beivviid leat boazosápmelaččat riŋgen ja ožžon diimmu seamma beaivái.

Suohkandoavttir muitala ahte sis geat váldet oktavuođa leat deahke- ja rumašbákčasat, ja olbmot leat maiddái váiban. Boazodoalus lea leamaš guhkes čakča ja dálvi, muitala son.

Olbmuin lea maid olu eahpesihkkarvuohta ja ballu boahtteáiggi ektui, muitalii suohkandoavttir jo dálvet ja geardduhii dál fas dan.

Sámedikkis vuordámušat

NRK deaivvada Sámediggeáirasiin Runar Myrnes Baltoin Tromssas maŋŋá Davvi Dearvvašvuođa čoahkkima. Sus ii leat vuos čielga plána mo veahkehit boazodolliid geat rahčet maŋŋá lossa dálvvi.

Runar Myrnes Balto

Sámediggeáirras, Runar Myrnes Balto, lea ilus go eiseváldit ja dearvvašvuođasuorgi váldet goavvejagi hástalusaid duođas.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Davvi Dearvvašvuohta čájeha ahte oidnet roasu ja bidjet johtui doaimmaid. Mun luohtán ahte dál boahtá čielga plána das mo fállat veahki justa dál ja maiddái ovddasguvlui.

Myrnes Balto oaivvilda ahte dál eai leat fálaldagat mat leat doarvái bures heivehuvvon boazodollui. Dearvvašvuođasuorggis lea unnán máhttu hástalusaid birra.

Eai dovdda sámiid dárbbuid

Davvi Dearvvasvuođa stivrrajođiheaddji Renate Larsen mieđiha ahte sis ii leat leamaš doarvái buorre máhttu sámiid dárbbuid birra, ja duođašta ahte leat duoma duoma geahčadeamen mo sáhttet buoremusat veahkehit.

Renate Larsen, Styreleder Helse Nord

Davvi Dearvvašvuođa stivrrajođiheaddji, Renate Larsen, lohká sin áigut veahkehit boazosápmelaččaid johtilit.

Foto: Privat

– Dál mii geahččat mo sáhttit boazosápmelaččaide hui johtilit addit dearvvašvuođaveahki maid dárbbašit sihke rumašlaččat ja mentálalaččat.

Larsen loahpaha ahte lea seamma dehálaš geahččat maiddái mo ovddasguvlui galgá leat dearvvašvuođa bálvalus boazodoalliide.

Geahččat ovddasguvlui

Anne Marie Therese lea hui rámis go máŋggas dán lossa áiggis muitaledje diliset birra.

– Mun lean giitevaš go boazosápmelaččat leat leamašan nu rahpasat ahte leat muitalan almmolaččat mo leat vásihan goavvejagi.

Son lea ávžžuhan buohkaid rahpasit muitalit.

Jus mii eat leat rahpas de eai dieđe earát mo mis lea. De han šaddá dilli vel vearrát.

– Mii leat ovdagovvan min mánáide. Dat lea dehálaš ahte sii oidnet ahte lea ortnegis ohcat veahki jus dárbbašit.

Loga mo John Máhtte Utsi vásihii goavvejagi guovtte jagi áigi:

Les også: Ble utslått etter forrige beitekrise: – Jeg kjente meg kraftløs og sliten

John Mathis Utsi
John Mathis Utsi

Geahča video:

Anne Marie Therese Kemi lohká boazodoalu dárbbašit olu čuovvoleami maŋŋá goavvejagi, ja suohkandoavttir doarju su.

Anne Marie Therese Kemi árvala ahte veahkki fállo boazosápmelaččaide doppe gos sii leat.

Korte nyheter

  • Edtjieh bussem Altaste Oslose vuejieh

    Jirreden aereden tsåahka uktsie Per Aslak Luuso jïh gøøkte jeatja aelkieh bussem Altaste vuejieh. Dah edtjieh Oslose vuejedh dan åvteste dah sijhtieh almetjh viehkiedidh daelie gosse SAS ij haelehth.

    – Tjuerieh viehkiedidh gosse maehtieh, Luuso jeahta.

    Daelie gosse SAS streike åtna, gellie giertieh ij haelehth. Gellie almetjh daelie Luusose ringkieh dan åvteste dah sijhtieh meatan bussesne årroeh. Gellie aaj sijhtieh Osloste Altase dan mænngan dåeriedidh.

    Luuso ussjede dah akte dygne nuhtjieh Oslose, gosse dah leah golme vuejiji. ‘

    Lohkh vielie daaroen gïelesne daesnie:

  • Sámi magasiidna er konkurs

    Selskapet bak blant annet Sámi magasiidna isámi. Press AS ble i dag slått konkurs i Indre og Østre Finnmark tingrett. Det var to tidligere ansatte som begjærte selskapet konkurs skriver iFinnmark.

    – Vi er fremdeles på god fot, og vi har ingenting å skvære opp. Vi er nok alle lei oss for at dette ikke gikk, sier daglig leder og styreleder Jan Skoglund Paltto til iFinnmark.

    Rett før nyttår ble det klart at pressestøtten til magasinet sto i fare, og Paltto opplyste for sorenskriver Finn-Arne Schanche Selfors i dag at det nå er en gjeld på om lag fem millioner kroner. 4,4 millioner av disse er til Medietilsynet som har blitt krevd tilbakebetalt. Tilbakebetalingen kommer som følge av at Medietilsynet ikke mener magasinet oppfylte kravet om 48 årlige utgaver.

    Selskapet blir ansett som insolvent.

    Sámi ođasmagasiidna
    Foto: Fotomontasje: Medietilsynet