Olbmot leat heŋgen sámegielgalbbaid márkanii

Giellaáŋggirdeaddji imašta manne dábálaš olbmot fertejit galbet báhpiriiguin ovdal galbbat ihttet sámegillii.

Iskkusguovddaš-skilt

BÁBERGALBA: Guovdageainnu márkanii leat ihttán bábergalbbat. Muhtun lea jorgalan dárogielgalbbaid sámegillii.

Foto: Privat

Guldal ášši NRK Sámi 11.08.21 veaigesáddagis

Muhtun olmmoš dahje olbmot leat ráhkadan sámegielgalbbaid báhpiris ja heŋgen daid dárogielgalbbaid vuolábeallái Guovdageainnu čoahkkebáikái mannan vahkus.

Lemet Mahtte Eira Sara

GIELLAÁŊGGIRDEADDJI: Lemet Máhtte Eira Sara berošta sámegielas.

Foto: NRK

Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahppi Lemet Máhtte Eira Sara lea oaidnán galbbaid, ja su mielas lea buorre go olbmot čalmmustahttet sámegiela.

– Go giella oidno, de giella geavahuvvo. Jus beaivválaččat oainnát dušše dárogielsániid, de álggát geavahit dárogielsániid loahpas ge, dadjá son.

Muhto su mielas ii leat suohkana ássiid ovddasvástádus jorgalit galbbaid sámegillii.

– Mu mielas lea vuosttažettiin suddu go dábálaš olbmot fertejit nie dahkat. Dat livččii gal olu buoret go juo bidjet šilttaid de leat dat juo sámegillii, nu ahte ii dárbbaš maŋŋel mannat dohko ja divvut, dadjá son.

Loga maid: Vuittii giellabálkkašumi

Jáhkká heajos ruhtadili bissehit sámegielgalbbaid

Lemet Máhtte oaivvilda galbet sámegillii lea suohkana ja geaidnodoaimmahaga ovddasvástádus.

Samisk skilt

BILLAHUVVET: Sámegielgalbbat mat leat báhpiris ráhkaduvvon eai gierdda arvvi. Lemet Máhte mielas lea suddu go eai galbe albma sámegielgalbbaiguin.

Foto: Privat

– Geaidnodoaimmahat galggašii bidjat johtui barggu galbet sámegillii ja suohkanis galggašii maid leat áigumuš dahje gáibádus ahte suohkanii galget galbet sihke sámegillii ja dárogillii, dadjá son.

Giellaáŋggirdeaddji jáhkká heajos ruhtadilli bisseha máŋgga guovttegielat suohkana galbemis sámegielgalbbaid.

– Mun jáhkán politihkkarat hoiget dan siva eará hástalusaid, nugo ruhtadili oidnojit máŋggas cuiggodeame, dadjá Lemet Máhtte, gii lea Facebookas čuvvon galba-digaštallamiid.

Loga maid: Nils Martin guđii bissovaš virggi oadjebasvuođa ja álggahii lagašrádio

Ii leat ruđas sáhka muhto dáhtus

Guovdageainnu sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen lea maid oaidnán galbbaid ja su mielas lea buorre go olbmot čalmmustahttet sámegiela, muhto Norggas leat njuolggadusat mat gildet olbmuid galbemis geaidnogalbbaid.

Hans Isak Olsen, ordfører i Kautokeino

POSITIIVVALAŠ: Guovdageainnu sátnejođiheaddji Hans Isak Olsen áigu loktet ášši digaštallamii.

Foto: André Bendixen / NRK

Su mielas eai leat sámegielgalbbat ruđa duohken, muhto dás lea sáhka politihkalaš dáhtus. Son lea positiivvalaš ja háliida ovddidit dán ášši politihkalaš gieđahallamii.

– Dá lea ášši maid mii berret loktet digaštallamii, iige dušše dasa bisánit, muhto dahkat maid juoidá áššiin. Mii fertet muitit álo go diŋgot ođđa galbbaid ahte min giella lea sámegiella, dadjá son.

Guovdageaidnu lea dat suohkan mii oažžu eanemus njuolggo ruhtadoarjaga Sámedikkis, go lea guovttegielat suohkan ja gullá sámi giellahálddašanguvlui. Oktiibuot 7,5 miljovnna ruvnno.

Sámi giellahálddašanguvlui gullet oktiibuot 13 suohkana, ja Sámediggi juolluda suohkaniidda oktiibuot 43,6 miljovnna ruvnno. Nu čájehit logut Sámedikki bušeahtas 2021.

Loga maid: Yr fállá dálkedieđáhusa davvisámegillii

Guovttegielalaš ruđain leat sámegielgalbbat oassin

Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen, geas lea sámegiella ovddasvástádus ráđis, deattuha ahte oassi ruhtadoarjagis, maid Sámediggi juolluda sámi giellahálddašanguovllu suohkaniidda, galgá gokčat galbbaid mat leat jorgaluvvon sámegillii.

Mikkel Eskil Mikkelsen

OASSI GULAHALLAMIS: Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen oaivvilda sámegillii jorgaluvvon galbbat leat oassin go suohkan gulahallá sámi álbmogiin.

Foto: Pressebilde / Christina Gjertsen / Christina Gjertsen

– Guovttegielat suohkanat ožžot doarjaga vai sii gulahallet sámegillii iežas álbmogiin. Okta oassi gulahallamis lea galbet galbbaid mat leat sámegillii, dadjá sámediggeráđđi.

Lemet Máhte mielas lea sámegielgalbbas stuorat mearkkašupmi go dušše gulahallan.

– Mun lean hupman mu olbmáiguin, ja sin mielas lea hui somá go ihtet sámegielšilttat, ja dat ligge maid veaháš min buohkaid váimmu, dadjá son.

Loga maid: Sámi siellu báitá Čoarvemátta-visttis

Giellaáŋggirdeaddji

Giellaáŋggirdeaddji Lemet Máhtte Eira Sara lea jorgalan Mindcraft-dihtorspealu sámegillii. Son ádjánii gávcci mánu jorgaleapmái.

Spealu son jorgalii sámegillii eaktodáhtolaččat ja áibbas nuvttá.

– Munnje lea hui dehálaš ahte giella oidno, ja mun jáhkán dat lea dan dihte go lean bajáššaddan báikkis gos ii lean nu olu sámegiella. Nammalassi Rahkkas (Bjerkvik), loahpaha Lemet Máhtte.

Korte nyheter

  • 4045 ođđa njoammuma Norggas

    Norggas lea duođaštuvvon 4045 ođđa koronanjoammuma ikte. Dát lea 2525 njoammuma eanet go mannan maŋŋebárgga. Maŋimuš čieža beaivve áigge leage ovtta jándora gaskamearálaš njoammunlohku badjelaš 3000. Ovddit vahkus njoammunlohku jándoris lei 1997.

    Testsenter
    Foto: Jørn Inge Johansen / NRK
  • Evttohit heaittihit

    Norgga oaivegávpoga Sámi mánáidgárdi, sáhttá massit sámegielat pedagogalaš beaivválaš jođiheaddji, jus Grünerløkka gávpotoassi bušeahtta 2022 dohkkehuvvo. Váhnemat dáhttut dál jierpmálaš meannudeame. Geahča dán ášši dás.

    Norga oaivegávpot Sámi mánáidgárdi, sáhttá šaddá dahe bahát massit sámegielat pedagogalaš beaivválaš jođiheaddji, jus Gávpotráđi direktevra, Grünerløkka gávpotoassi bušeahtta 2022 dohkkehuvvo. Váhnemat dáhttut dál jierpmálaš meannudeame dan áššis.
  • Eai áiggošii giddet Oslo

    Oslos leat maŋemus jándora leamaš badjel 831 koronanjoammuma. Ja dat lea ođđa olahus. Dál lohka Oslo gávpotráđejođiheaddji Raymond Johansen ahte sii eai áiggošii giddet gávpoga, muhto atnet čalmmis mo dillii ovdána. – Lea olu maid eat dieđe omikron-virusa birra, ja eat dieđe movt dat leavvá ja doaibmago boahkku dasa, lohka son. Sii leat ovdalaččas ávžžuhan buohkaid geavahit njálbmesuoji go vánddardit dakkár báikkiin gos ii leat vejolaš gaska doallat. Árabut otne de bohte ođđa nationála korona ávžžuhusat.