Hopp til innhold

Olbmot gáddet su lobihis bivddus: – In leat lobihuššamin

Deanu luossabivdi, Antti Niiles Länsman, geassá mojiid go ieš beassá muitalit maid lea bargamin. Su leat oainnat amas olbmot máŋgii váidán bearráigehččui go gáddet oaggumin lobiheamet, ovdal oaggunlohpi álgá.

Antti Niiles Länsman lea Deanu luossabivdi.

GEAHČA VIDEO: Antti Niiles Länsman čájeha mo vuojaha vuokkaid. Govven ja čuohppan: Nils John Porsanger.

Ealljáris luossabivdi han hommá vuokkaiguin dalle go bivdolohpi ii leat, dannego bivdolobi áiggi han ii astta eará go bivdit, muitala Ándde Niilas.

Vuojaha vuokkaid

– Mun láven giđđat juo go suttit rahpasišgohtet, mannat ođđa ráhkaduvvon vuokkaid

Muorravuokkaide ođđa "gáibbevuloš"

Muorravuokkaide ođđa 'gáibbevuloš'

Foto: Piera Balto / NRK

vuojahit, geahččaladdat mo de láhttedit čázis. Dalle oainnán mo ferte divustit vai luossa fuollá. Bearráigeahčču dat ii vuolgge gal šat mu vuortnuhit duššiid, go dat dovdet mu ja dihtet mun in leat oaggumin – lean dušše vuoggabarggus, čaimmiha Ánde Niilas.

Son hommá eanaš "oston muorravuokkaiguin" maidda lonuha buoret "gáibbevuloža", mii doalvu vuokka čiekŋalabbui.

Luosat leat eanaš jogabotni lagabus, eaige čázeoaivvis, muitala Ánde Niilas, gii ii eisege oru 80 jagi deavdán.

Son dat han nu geahppadit ain gorgŋesta Deatnogáttis geidnui, Vuollegeavgŋá vulobealde,

Sus leat ollu suohttasis vásahusat.

Sus leat ollu suohttasis vásahusat.

Foto: Piera Balto / NRK

vaikke lea alla vuostálat. Muhto ii mieđit iežas leat šat nu vallin, ja váidala julggiidis geahnohuvvagoahtán. – Lihkkobihtás nagodin duhpáha heaitit čieža jagi dassái, muđui ii leat buorre dadjat mo livčče mannan, láhttesta son giitevaččat ja buriin movttain.

Oaggunlohpi gaskavahku 20.b.

Gaskavahku čuovganeapmái dat álgá easkka oaggunlohpi Deanu čázádagas – álggos vuos báikki olbmuide. Dassážii lea Ánde Niilas geargan vuojaheamis buot vuokkaid.

Go mu miela mielde vudjet dat vuokkat, de jáhkán luosa maid liikot daidda, dadjá Ánde Niilas.

Geassemánu 1. beaivvi rájes besset turisttat maid bivdigoahtit, dieđiha Deanučázádaga guolástanhálddahus.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.