Odne lea sámi leavgga beaivi

Beaivvát ala odne 31 jagi dassái, sámiid 13. sámekonferánssas Åres Ruoŧas dat dohkkehuvvui sámi leavga.

Sámi leavga

Sámi leavga libarda biekkas.

Dáiddár Astrid Båhl, Ivgubađas eret dat lea sárgon sámi leavgga, ja nu lea maid guhkit áigge guoddán namas «sámi leavgga eadni».

Su vuođđojurdda sámilevgii muitala dáiddár leat vuolgán earret eará meavrresgáris, sámi mytologiijas ja dološ muitalusain.

Astrid Båhl og sameflagget

– Sápmelaččaide lei stuorra beaivin go Åres dahke dán mearrádusa, dadjá dáiddár Båhl.

Foto: Fotomontasje: Dan Robert Larsen / NRK

– Lei hui somás dovdu go su leavga dalle válljejuvvui sámi leavgan. Leavga gullá buot sápmelaččaide, inge mun dan geahča mu leavgan, Båhl muitala.

Sámi leavgga historjá

Vuosttas leavgaevttohusa hábmii dáiddár Synnøve Persen jagis 1977, ja leavga geavahuvvui vuosttas geardde Álttá-stuimmiid oktavuođas.

Sámiráđđi almmuhii sámi leavgga hábmengilvvu, man de dáiddár Astrid Båhl vuittii.

Leavga dohkkehuvvui Davviriikkalaš sámekonfereanssas borgemánu 15. beaivve 1986, gos dohkkehuvvui maid Sámi soga lávlla sámiid álbmotlávllan, maid Isak Saba lei čállán.

  • Guldal jearahállama Astrid Båhl:n dás:

Sámi levgenbeaivvit

  • Guovvamánu 6. beaivi: Sámi álbmotbeaivi.
  • Njukčamánu 2. beaivi: Suoma Sámedikki vuođđudanbeaivi (1996).
  • Njukčamánu 22. ja 28. beivviid gaskasaš sotnabeaivi: Márjjabeaivi.
  • Geassemánu 20. ja geassemánu 26. beivviid gaskasaš lávvardat: mihcamárbeaivi.
  • Borgemánu 9. beaivi: Ovttastuvvan Našuvnnaid álbmogiidgaskasaš álgoálbmot beaivi.
  • Borgemánu 15. beaivi: Sámi leavgga dohkkehanbeaivi.
  • Borgemánu 18. beaivi: Sámiráđi vuođđudanbeaivi (1956).
  • Borgemánu 26. beaivi: Ruoŧa Sámedikki vuođđudanbeaivi (1993).
  • Golggotmánu 9. beaivi: Norgga Sámedikki vuođđudanbeaivi (1989).
  • Skábmamánu 9. beaivi: Suoma Sámi Párlameantta vuođđudanbeaivi (1973).
  • Skábmamánu 15. beaivi: Isak Saba riegádanbeaivi (riegádan Unjárggas 15.11.1875).

Gáldu: Sámediggi.