Bearjadaga bohte njeallje ruoššabeale heargegilvvohalli Kárášjohkii, ja sii galget ge beassat oahppat movt heargegilvvohallan doaibmá Norggas.
Ja sin oahpaheaddji lea ge Klemet Amund Eira.
Stuora erohusat
Klemet Amund Eira lea juo vuohttán muhtun erohusaid.
– Mii vuoddjit Norggas sabehiiguin, ja de eat vuoje go ovttain herggiin. Ja go reagain gilvvohallat, de lea duššo okta heargi ja áissát. Doppe ges vudjet guvttiin herggiin go sabehiiguin vudjet, ja njeljiin go reagain vudjet. Ja dat gal lea stuora erohus, Eira čilge.
Sii leat bearjadat rájes leamaš fárrolaga, ja leat háhppehan juogadit olu vásáhusaid.
Besset oaidnit buot beliid
Eira čilge ahte sii háliidit čájehit buot beliid heargegilvvuin. Ja lávvordaga leat ge leamaš ráhkadeame gilvvohallanšilju.
– Sin mielas orui imáš go mii ceggiimet vuolggasajiid, go lea earálágan go sis, Eira muitala.
Eira čilge ahte Ruoššas eai leat bovssat gosa cogget herggiid, muhto sii beare bijadit johtui vuolggasajis.
– Sii leat goitge bisson sabehiid alde, ja ollen badjel moallasárgá, dadjá Eira.
Seastá buoremus herggiid
Boahtte vahkkoloahpa leat ge heargegilvvut Romssas, sámi álbmotbeaivvi oktavuođas, ja Klemet Amund Eira lea dohko vuolgiime gilvvohallat.
Danne seastá ge su buoremus herggiid.
– In mun daid gilvoherggiid gal geavat dása, mus gal leat eará hearggit maid geavahan oahpaheapmis. Ii sáhte oahppameahttun olbmuid gilvoherggiiguin vuodjit. Sii han sáhttet dollet nu ahte bávččagahttá hearggi, nu ahte dan in gal dál rásken, čilgesta Eira.