NRK Meny
Normal

Oaggungilvu Vuorašjávrris odne

Ávžži gilisearvi Guovdageainnus lágida odne iežas jahkásaš oaggungilvvu

Oaggume Vuorašjávrris

Oaggungilvvus sáhttá oaggut fatnasis dahje gáttis.

Foto: Ávžži gilisearvi

Ávžžis, birrasii miilla nuorttabeale Guovdageainnu márkanbáikki, lea viššalis gilisearvi, mas earret eará leat olu doaimmat Vuorašjávrris.

Odne diibmu 18-21 lea searvvis iežas jahkásaš oaggungilvu Vuorašjávrris. Ávžži gilisearvvi Rolf Ánte Hætta muitala ahte dá lea dakkár doaibma mii lea leamaš nu guhká go son muitá.

Rolf Ánte Hætta

Ávžži gilisearvvi Rolf Ánte Hætta

Foto: Kjell Are Guttorm/NRK

Olu olbmuid láve čohkket

– Leat hui sosiála doalut, olu olbmot lávejit čoahkkanit. Seammaládje go beassážiid áigge maid lávejit, go mis dalle láve oaggungilvu. Muhto dieđusge stivre dálki hui olu maid, jus lea buorre dálki, bivval ja beaivvádat, de lávejit boahtit eanet olbmot go dalle go heajos dálki lea.

Vuorašjávri lea gos ollusiin leat barttat, ii dušše guovdageaidnulaččain, muhto maid eará guovllu olbmuin.

– Lea hui somá go beassá olu iešguđet guovllu olbmuiguin deaivvadit, lohká Hætta, gii lea viššalis guollebivdi ieš.

– Dat lea suohtas ja addá ráfi rupmašii. Sávan ahte oaggungilvui bohtet olu olbmot, jus eai oagguma dihte, de goit dušše ovttastallama dihte. Livččii hui somá.

Ruhtada nuvttá doaimmaid

Oaggungilvvus sáhttá oaggut fatnasis dahje gáttis. Gilvvuin leat ruhtavuoittut stuorámus ja unnimus guliin ja maid eará vuoittut maid gesset billeahtain.

Ruhta mii boahtá gilvvus manná gilisearvvi doaimmaide.

– Dat manná min bargguide nugo Vuorašjávrris, ja maiddái lágidit nugo sykkelquiza ja vázzintuvrraid Bealjážiidda ja eará sajiide. Dán dietnasa dihte mii sáhttit ain fállat nuvttá fálaldagaid olbmuide.

Oaggungilvu Vuorašjávrris čohkke olu olbmuid. Dá 2011 oaggungilvvus.

Oaggungilvu čohkke olu olbmuid Vuorašjávrái. Dá 2011 oaggungilvvus.

Foto: Ávžži gilisearvi

Rávdu lassánan ja buorránan

Vuorašjávrris leat dápmohat, rávddut, vuskonat, njágát ja hávggat.

– Maŋemus jagiid lea rávdonálli lassánan ja das lea buorre kvalitehta. Lea hui stuora vejolašvuohta oažžut rávdduid doppe ja dat leage dat guolli maid mii lea eanemus bivnnut.

Ávžži Gilisearvi leage jahkeviissaid dikšon Vuorašjávrri, buoridan dihte rávdokvalitehta ja -náli.

– Lean gullan ollusiid rámpome dan buori barggu maid mii leat bargan. Dakkárat mat ávkkástallet jávrri dovdet ahte doppe lea buorránan ja lassánan rávdu, lohká Hætta.

Jagiid mielde lea gilisearvi gullan ja oaidnán ahte Vuorašjávrris bivdet lobiheamet firpmiiguin, juoga mii billista dan barggu maid gilisearvi bargá.

– Lea hui váivi go dan dahket, erenoamážit čakčat go lea gođđoáigi. Muhtimat billistit olu olbmuid ovddas, ja dat lea váivi ja suddu.

Sykkelquiz

Muhto Ávžži gilisearvvis eai leat dušše oaggungilvvut maid lágidit. Sis lea dál geasset maiddái sykkelquiz jođus, mas lea mielde vuorbádeamis jus sykkelastá Guovdageainnu ja Ávžži gaskkas ja vástida gažaldagaid.

– Mii leat golbma jagi lágidan dán, ja juohke jagi dat geasuha eambbo olbmuid. Lea hui somá oaidnit ahte olbmot gillejit lášmmohallat. Jáhkán ahte geasuha eambbosiid sykkelastit go doppe lea juoga fálaldagain lassin, lohká Rolf Ánte Hætta Ávžži gilisearvvis.