Hopp til innhold

Oažžu sámehábmejuvvon áltára

Nidarosdomen oažžu sámehábmejuvvon áltára 2017.

Nidarosdomen

Nidaros duopmogirkolávdegoddi ja Nidarosa bisma dat leat háliidan ahte Nidarosdomenis galgá ávvudeapmi guovvamánu 6. beaivve, 2017, ja de lea earret eará sámi hábmejuvvon áltár ja muđui sámi kultuvrra fuomášupmi.

Foto: Gisle Solvoll

Hábmenlávdegoddi lea bovdegoahtán sámi dáiddáriid searvat dán bargui, go áltár ferte gárvánit sullii guovtti jagi geažes.

Leat ráhkkanišgoahtán

Máttasámi searvegodderáđđi, máttasámebáhppa, Nidarosa bisma ja Nidarosa duopmogirku leat ráhkkanišgoahtán 2017 ávvudeapmái, go dassá lea 100 jagi go Troanddimis 1917:s lágiduvvui vuosttaš sámi riikkačoahkkin, masa máttasápmelaš Elsa Laula Renberg lei čohkken sápmelaččaid.

Boahtte jagi mearridit geat besset čiŋahit Nidarosdomena

Guovvamánus boahttejagi mearridit geat besset čiŋahišgoahtit Nidarosdomenisáltára sámi hámis, muitala máttasámi searvegotti čiŋahanlávdegotti Maja Dunfjell:

  • Guldal olles ášši:

Korte nyheter

  • Cealká guovtti ukrainalaš guovllu sorjjasmeahttumin

    Ruošša presideanta Vladimir Putin lea julggaštan guokte ukrainalaš guovllu, Kherson ja Zaporizjzja, sorjjasmeahttumin. Nu dieđiha Reuters.

    Putina ágga dása lea ahte stuorra eanetlohku lea mielas šaddat oassin Ruoššas maŋŋá álbmotjienasteami, mii čađahuvvui mannan vahkkus. Oarjeriikkat fas dadjet ahte dát álbmotjienasteamit eai lean friddja jienasteamit, ja oaivvildit guovlluid ain gullat Ukrainai.

    Odne, bearjadaga, galgá ONa sihkarvuođaráđđi jienastit dohkkehitgo ovtta cealkámuša álbmotjienastemiid birra. USA ja Albania leaba hábmen árvalusa cealkámuššii, muhto čálus ii leat vel almmuhuvvon.

    Putina vurdet odne jo julggaštit njealji guovllu Ukrainas gullat Ruššii.

    Putin
    Foto: Kreml.ru
  • Boazodoalli áššehuhtton beanagoddin-áššis

    Stáhtaadvokáhtta lea áššehuhttán boazodoalli, gii heakkahuhtii Ismael Forsblom beatnaga Joatkkas čakčamanus diibmá.

    Nu čállá iFinnmark.

    Forsblom lei njoammilbivddus, go su beana, Kiira, jávkkai. Beana gávdnui báhččon ja goddon geađgge vuolde. Boazoeaiggát dadjá, ahte sus ii lean eará vejolašvuohta go báhččit beatnaga, go beana oaguhii su bohccuid. Ášši bohcidii garra reakšuvnnaid.

    Beatnaga eaiggát ii loga diehtit vuos maid áigu bargat áššiin viidásabbot, muitala son iFinnmárkui.

    Den finske støveren Kiira som ble drept nær Jotka
    Foto: Ismael Forsblom / Privat
  • 257.000 ruvnnu nuorra mátkeeallingründárii

    Sámediggeráđđi juolluda 257.000 ruvnnu doarjjan nuorra mátkeeallingründárii, Ida Jåmai (21). Jåma áiggošii álggahit mátkeealáhusa heasttain, čájehit Raarvihke sámi kultuvrra, árbevierud ja boazodoalo.

    – Juolludeami mihttu lea váikkuhit dasa ahte Jåma sáhttá álggahit sámi mátkeealáhusáŋgiruššama, juoga mii addá birrajagi doaimma, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka.

    Ida Marie K. Jåma
    Foto: Jenny krihke Dragsten Bendiksen / nrk