Hopp til innhold

Oažžu ON-doarjaga

ON: – Ođđa meahcceráđđehusláhka maid Suoma Riikkabeaivi galgá dohkkehit maŋŋá beassážii, geanohuhttá sámiid eana- ja resursavuoigatvuođaid.

Tiina Sanila-Aikio

Suoma sámediggepresideanta Tiina Sanila-Aikio doaivu Suoma stáhta váldit vuhtii ON Olmmošvuođaid allakomiseara ávžžuhusaid.

Foto: Åse Pulk / NRK

Dan oaivvilda ON Olmmošvuoigatvuođaid allakomiseara sierra cealkámušastis maid otne lea sádden Suoma stáhtii.

Suoma Sámedikki presideanta Tiina Sanila-Aikio lea giitevaš ON doarjagiin.

– Dat lea dehálaš doarjja sápmelaččaide, lohká Sanila-Aikio

Riikkabeaivi lea gieđahallamin ášši

Suoma Sámediggi lea garrasit moaitán ođđa láhkaárvalusa go sin mielas dat badjelgeahččá sámiid beroštumiid eanangeavaheamis.

Muhto ráđđehus ii leat váldán vuhtii moaitámušaid, ja lea ovddidan láhkaárvalusa Riikkabeaivái.

Riikkabeaivi galgá gieđahallat árvalusa guovtti oasis. Vuosttaš gieđahallan dáhpehuvvui mannan vahkus. Nubbi ges galgá leat beassážii maŋŋá.

Dáhttu buoret gulahallama

ON Olmmošvuoigatvuođaid allakomiseara ávžžuha Suoma stáhta bissehit láhkarievdadusa dassážii go lea gulahallan Suoma Sámedikkiin ja sápmelaččaiguin.

Suoma Sámedikki presideantta mielas livččii imaš jus Suoma stáhta ii gidde fuomášumi ON ávžžuhusaide. Dattege illá jáhkká cealkámuša sáhttit jorgalahttit ráđđehusbellodagaid.

– Sis lea eanetlohku Riikkabeaivvis, ja danin balan garrasit ahte láhkarievdadus čađahuvvo Riikkabeaivvis, vástida Sanila-Aikio.

Láhka nanne stáhta oamasteami

Ođđa láhka addá eambbo fámu Suoma stáhtii hálddašit čáziid- ja eatnamiid sámi guovlluin.

Seammás ráđđehus lea lohkan ahte ii mihkkige galgga rievdat dálá hálddašeami ektui. Muhto daid lohpádusaide sámediggepresideanta ii jáhke:

– Sii leat gal guldalan maid mii oaivvildat, muhto dađi eambbo váikkuhusat das eai leat. Láhkii goit eai leat bidjan makkárge paragráfaid mat dal válddášedje vuhtii sápmelaččaid berostumiid eanangeavaheamis, sámediggepresideanta ákkastallá.

– Čahkkejit saji vearrásiidda

Sámediggi ballá ođđa meahcceráđđehuslága rahpat vejolašvuođaid fitnodagaid omd. čuohppagoahtit vuvddiid gos dássážii eai leat beassan.

– Muhto maiddái turistafitnodagaide sáhttá šaddat álkit beassat oastit eatnamiid iešguđet huksemiid várás. Mas mii diehtit makkár plána sis leat, sámediggepresideanta ákkastallá.

Ja lasihastá:

– Go stáhta lohká iežas oamastit guovlluid, de mis sápmelaččain dieđusge šaddá unnit váikkuhanvejolašvuohta eanangeavaheamis. Láhkarievdadus geanohuhttá min luohttámuša stáhtii, čilge Suoma Sámedikki presideanta Tiina Sanila-Aikio.

ON Olmmošvuoigatvuođaid allakomiseara lea maid vuorrástuvvan Brasilia álgoálbmogiid dilis.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK