NRK Meny
Normal

Ožžo dákterikki ruoktot 112 jagi maŋŋel

Oapmahaččat ožžo dieđu ahte Mathias Larsen Hætta dákteriggi lei Oslo Universitehtas ja jearaldaga áigot go hávdádit su iežas ruovttubáikái.

Kautokeino kirke, Guovdageainnu girku

Deike Guovdageainnu girkogárdái áigu oapmahaš Ellen Solheim hávdádit iežas eatni čeazi. Su áhči Jáhkoš Lásse hávddi báldii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Etterlatte av Mathias Larsen Hætta fikk brev fra Oslo Universitet hvor de spør om familien ønsker å gravlegge Hætta, 112 år etter at han døde i et sykehus i Bodø. Ellen Solheim som fikk brevet visste ingenting om mors fetter, annet at han stod på slektsbok. Hun vet ikke hva hun skal tro, og er nødt til å akseptere det som har skjedd. Nå ønsker hun å gravlegge Mathias Hætta i Kautokeino kirkegård 27 Juni.

Diđii dušše dan mii čuožžu sohkagirjjis

– Jurdagat manne vaikko movt. Nu ahte daid fertii čatnat vai dat ii viiddo beare haga, dadjá oapmahaš Ellen Solheim.

Guovdageaidnulaš Mathias Larsen Hætta buozai nuorran ja jámi jagi 1905as Rønvika buohccivissui Bådåddjos, ja dasa nohke dieđut su birra.

– Eadni ii leat namuhan munnje maidege gosa son lea hávdáduvvon. Dat lohket gal ahte sohkagirjjis čuožžu su nama, dadjá Solheim.

Ožžo su ruoktot 112 jagi maŋŋel

112 jagi golái ovdal Oslo Universitehta sáddi reivve Solheimii dieđuin ahte sis lea Hætta dákteriggi iežaset hálddus.

Ellen Solheim

Ellen Solheim

Foto: Berit Solveig Gaup / NRK

– Mun lean dainna giitevaš go boahtá deike ruovttoluotta gos son lea riegádan. Na mii fertejit dohkkejit nu movt lea, dadjá Elle

Son ii sáhte vástidit gažaldahkii, makkár láhkačállosii sii leat čujuhan go leat váldán dákterikki Oslo Universitehtii.

– Mun in dieđe maidege earret ahte son lea biddjon dohko. Dat leat dieđusge doaktárstuđeanttat vai mat dat ležžet, lohká Solheim.

Ellen Solheim ii ane dan dohkálažžan dan ahte leat dolvon eatnis čeazi, go sus han lea siellu ja galggašii hávdáduvvot.

Mathias Hætta lei Ellen Solheima eatni čeahci. Son lei maid Jáhkoš Lasse dahje Lars Jacobsen Hætta bárdni gii oassálasttii Guovdageainno stuimmiiguin jagi 1852is.

Ellen Solheim bovde Jáhkoš soga hávdádeapmái 27 b. Geassemánus.

Sápmelaččaid atne unnán árvvus

Sámedikki vuosttáš presideantta Ole Heandarat Magga mielas lea dát ilgadis dáhpáhus.

– Dat lea álo hirpmus gullat dieid birra mat leat dáhpáhuvvan, ja dat varra ii leat dušše diet okta olmmoš, doppe leat máŋga eará dáhpáhusa, ja juohke dáhpáhusa lea ilgat gullat, ahte dieinna lágiin leat olbmuid atnán nu unnán árvvus ahte eai lagamužžat ge leat boahtán diehtit gos dat leat.

Ole Henrik Magga

Ole Henrik Magga

Foto: Klemet Anders Sara / NRK

Magga čilge ahte dát čájeha man unnán árvu sápmelaččain lei ovdalaš áigge.

– Mii leimmet vuolimuččas obanassiige olmmošárvvus ja dan bajábeale ledje kvenat ja buot bajimusas ledje álo dáččat, ja dan sii maiddai čálle ja dadje.

Eat go mii sápmelaččat berre maid dohkkehit ahte dutkama váras sáhttet ávkkástallat nu ahte ožžot oaiveskálžžuid ja dákterikkiid?

– Jus leat soahpan lagamuččaiguin dahje iežainis go lei eallime dalle gal dieđusge lea ortnegis, muhto dat ii leat dohkálaš ahte olbmuid maŋŋel go leat jápmán ahte daid geavahit, vaikko makkár dutkan livččii. Dat lea olmmošmeahttun ja ii leat obanassiige dohkálaš ja dán áigge mihtuid mielde ii leat oba eisege dohkálaš. Sámiid bealis lea álo leamašan nu ahte árvvus atnit olbmuid geat leat jápmán. Daid ii galgga unohasaid gieđahallat.

NRK Sápmi čuovvola ášši Oslo Universitehtain mánnodaga.