Hopp til innhold
Ungdommer fra Natur og ungdom deltok i markeringen av ettårsdagen for Fosen-dommen.
Foto: Mette Ballovara / NRK

Saernieh - Åarjelsaemien

  • Tuhtjie maanah maehtieh gïele musihken tjïrrh lïeredh

    Artiste Kajsa Balto jeahta daaroen learohkh maehtieh gïele laavloegujmie lïeredh, movhte lohkehtæjjah jiehtieh ij leah dan aelhkies.

    Dïhte saemiengïelesne laavloe, jïh laavloegujmie gïelem lïeri.

    – Gosse maanagiertesne eelkim barre saemiengïelem soptsestim. Baakoelæstoem meatan utnim juktie dah jeatjh edtjin guarkedh maam jeehtim, Balto jeahta.

    Movhte gosse tïjjem vaasi gaajhke åajaldehti. Gosse skuvlesne eelki tuhtji aelkebe daaroengïelesne soptsestidh.

    Menh gosse båarasåbpoe sjïdti eelki gïelem ohtselidh.

    – Lea dan åvteste tjidtjie sjïdtim. Dan åvteste manne vuelie maanabaeleste utneme, sïjhtim mov maanah aaj edtjieh vuelie lïeredh, dïhte jeahta.

    Daelie Balto håhkesje laavloe maahta saemiengïelem daaroe learoehkidie aaj lïeredh.

    Movhte lohkehtæjjah jiehtieh ij leah dan aelhkie, jïh laake ij dam sjïehteladth.

    Nora Bilalovic Kulset lea musihkedotkije NTNUsne. Dïhte jeahta laavloe lea buerie vuekie gïelem lïeredh. Menh ij leah nuekie barre laavlodh jïs edtja gïelem lïeredh. Daarpesje akte goh maahta gïelem soptsestidh goh maahta gïelem tjïelkestidh.

    – Menh maahta saemien laavloeh laavlodh jalhts eah gïelem maehtieh. Dellie maehtieh gïeletjoejh saavredh, jïh vihkeles kultuvregoerkelimmie åadtjoeh, Kulset jeahta.

    Menh mij learohkh ussjedieh?

    – Vïenhtem lea jeatjahlaakan gïele. Jïs dam lïerem maam joem lusten tjïrrh, goh musihke, vïenhtem maahtam vielie lïeredh, Erlend Riksheim jeahta.

    Dïhte maahta «buerie biejjie» jïh «lahkoe biejjine» noerhtesaemiengïelesne jiehtedh, menh jeatjh gïeline goh tyskelaanten jïh englaantengïelesne maahta jiehtedh gïen dïhte lea.

    Learohke Kristian Iversen maahta seamma baakoeh saemiengïelesne jiehtedh Jalhts saemien gïelereeremedajvesne årroeminie idtji dan jïjnje ussjedh man åvteste ij vielie saemiengïelem maehtieh.

    – Menh lea kultuvreaerpie Nöörjesne. Byörebe saemiengïele vaarjelidh, jïh dellie aaj byörebe saemiengïelem skuvlesne lïeredh, Iversen jeahta.

    Iversen vienth hijven orreme saemiengïele lïeredh, dan åvtese gellie saemieh Nordlaantesne årroeminie. Aaj ussjede dïhte maahta saemien aassjoe unniedidh.

    Menh laake dorje juktie ij leah aelhkie. Risten Turi Aleksandersen, direktööre saemien gïeline Saemiedigkesne, ij darjoeh juktie gaajhke maanah laantesne edtjieh gïelem lïeredh.

    – Ööhpehtimmielaake jeahta tjuara saemie årrodh jis edtja reakta utnedh saemien ööhpehtimmie åadtjodh. Jïh dan åvteste daaroen maanah eah reakta utnieh saemien ööhpehtimmie åadtjodh, Aleksandersen jeahta.

  • Simon Issát Marainen kultuvrebaalhkam åadtjoeh

    «Gunborg och Sten Rosenströms för norrländskt kulturstöd» nænnoestamme Simon Issát Marainen lea akte dejstie mij kultuvrebaalhkam dan jaepien åadtje, SVT Sápmi tjaala. Marainen jïh dïhte mubpien ålma mij baalhkam åadtje, Pär Hansson, gåabpatjahkh 25 000 kråvnah åadtjoejægan.

    Simon Issát Marainen – Iežáhuvvon áiggit
    Foto: Mads Suhr Pettersen / Sámi musihkkafestivála
  • Staare gusnie jeenjemes Taiwanen aalkoealmetjijstie årroeminie, garremes aejhteme

    Uktsie almetjh jaameme Taiwanesne eatnemesalnjemen mænngan. 800 almetjh slæjraramme. Eatnemesalnjemen faamoe lij 7,7.

    Hualien, Luvlie Taiwanesne, lea akte staarijste mij garremes aejhteme. Medtie 9000 aalkoealmetjh Hualiensne årroeminie.

    – Maahta eatnemesalnjem abpe Taiwanesne damtedh, veaksahkammes eatnemesalnjeme 25 jaepiej juassah, direktööre seismolåågeles jarngeste Tapeisne jeahta.

    Aaj tsunamibæjhkoehtimmie golme laantine seedteme.

    yJQKYkwv2c4
    Foto: AFP
  • Orre gærja åarjelsaemiengïelesne båateme

    Les saken på norsk.

    Dallahmasten maahtah gærjam «Soptsesh mumivuemeste» åarjelsaemiengïelesne lohkedh. Gærjesne maahtah 9 ovmessie vaajesh mumivuemeste lohkedh, tjaebpies illustrusjovnigujmie orre maanaj-tv raajroste mij jaepie 2019 bööti. Dïhte noerhtesaemiengïelesne gååvnese.

    Lea Anja Labj gie gærjam åarjelsaemiengïelese jarkoestamme.

    – Maam joem almetjigujmie darjoeminie, gosse gærjah vaajmoegïelesne gååvnesieh, seniorraeriestæjja Tröödelaagen fylhkentjïeltesne, Morten Olsen Haugen jeahta.

    Daate lea dïhte gåalmeden gærjam mij dan jaepien åarjelsaemiengïelesne båateme. Dan jaepien ulmie lea 14 gærjah maanide- noere- jïh geerve almetjidie jarkoestehtedh.

    Ny sørsamisk bok. «Soptsesh mumivuemeste».
    Foto: Trøndelag fylkesbibliotek
  • Trööndelagen Barkoekrirrie: Sijhtieh saemiengïele Trööndelaagen learoehkidie faaledh

    Les på norsk.

    Daan hïeljen lij Tröndelaagen Barkijekrirrien jaepietjåanghkoe. Daesnie dah nænnoestamme ihke sijhtieh mierietsiehkieh saemien kultuvrese, jieliemasse, ektievoetejieliemasse jïh gïelide bueriedidh.

    Aaj vaajtelieh gaajhkh learohkh noereskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne edtjieh maehtedh saemiengïeleööhpehtimmiem programmefaagine, ammesgïeline jallh veeljemefaagine veeljedh.

    – Gaajhkh learohkh Trööndelaagen noereskuvline jallh jåarhkeskuvline byöroe reaktam saemiengïeleööhpehtæmman åadtjodh, programmefaagine, ammesgïeline jallh veeljemefaagine.

    Dam evtiehtassesne tjåådtje goh Trööndelaagen Barkijekrirrie nænnoestamme.

    Kjerkol på talerstolen årsmøte Trøndelag Ap
    Foto: Bjarte M. Johannesen / Bjarte Johannesen / NRK
Ođđasat

Geahča Ođđasiid - Se den nyeste Ođđasat-sendingen

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK