-Sii hálidit ohcat mii lea muitalusaid ja dáhpáhusaid duogábealde. De dávjá gávdná daid buoremus muitalusaid. Nu dadjá Marg áigečállaga ovddasvástideaddji váldodoaimmaheaddji Jens Harald Eilertsen.
"Marg" mearkkaša ađa, siskimuš oassi šattus, dahje dat ravda girjjis gokko ii čuoččo mihkke. Ja buot diet dagahit ahte dat namma heive nu bures sin áigečállagii, dadjá Jens Harald Eilertsen.
Eai álo seamma čállit
Marg áigečállagis eai leat dihto čállit dahje dat seamma čállit juohke háve. Eilertsen sávvá ahte dainna lágiin joksá daid lohkkiid geat ohcet muitalusaid ja historjjáid mat leat veahá earáládje muitaluvvon. Vuosttaš gáhppálagas namuha Eilertsen muhtun čálliid dego finnmárkolaš girječálli John Gustavsen ja doaktára Hans Husum.
-Dás duohko ferte doaimmahus ohcat ja hukset oktavuođaid, vai gávnnašii daid čálliid geain leat juste diet veahá earálágan muitalusat maid sii hálidit almmuhit Marg'as, lohká Eilertsen. Ja jus ovttasge leaš historjá man ieš lea čállán dahje vásihan, de Eilertsen áinnas hálida ahte olbmot váldet oktavuođa.
Muitalusat main earát eai beroš
Marg galgá muitalit kultuvrras, servodagas ja dutkamis máilmmi ravddas, dahje randssonen nu go Eilertsen gohčoda dan. Randssonen lea dakkar guovlu máilmmis gos lea jur dan alde ahte oba lea ge eallin, nu go davviguovllut, čilge Jens Harald Eilertsen. Dáin guovlluin lea maid álgu daidda buriid muitalusaide maid sii hálidit almmuhit, jáhkká son.
Eilertsen čilge ahte dát čála galgá muitalit daid muitalusaid main lulli-norgga bláđit ja áviissat eai soaitte beroštit. Go dávjá gávdná daid buoremus muitalusaid go ohcá mii lea duogábealde. Dan ahte geahččat áššiid veahá eará čalmmiiguin go earát, sáhttá buktit daid buoremus muitalusaid.
Ođđa fáddá juohke háve
Vaikko man de rahpá máilmmis, leaš dál áviisa dahje eará, de lea osku juoga man birra dávjá lea sáhka. Dánne lea ge osku fáddán vuosttaš Margas, ja nu almmuhit máŋggalágan áššiid. Ovdamearkka dihte leat jearahallan amerihkalaš báhpá gii oaivvilda ahte oskku ii leat dušše Ipmil.
Sii leat fitnan Durdnosleagis Ruoŧabeal Sámis ja geahčadan leastadianismma. Ja seammás čállet filbmadahkki Nils Gaupa birra, ahte mii lei duogáš dasa ahte válljii ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid birra. Marg ii beroš nu go eará čállagat das makkár neavttárat leat filmmas ja nu ain. Sii baicca muitalit dan mii dáhpáhuvai leastadianismma dáfus, ja movt Nils Gaupai lei bajásšaddat dieinna historjjáin, dadjá Eilertsen.
Marg galgá almmuhuvvot 4 geardde jahkái, muhto dán jagi ilbmá dušše golbmii. Boahttevaš guovtti áigečállaga fáttát leat dáidda ja dálkkádat. Dálkkádaga ektui áigot čiekŋudit ahte makkár váikkuhusat dies leat davviguovlluide, loahpaha Eilertsen.