Hopp til innhold

Nuppi vuoitu lea nuppi gáđohus

Máttá-Suoma bartaeaiggát ođđa iluin ráhkkana luossabivdui. Sámi turistafitnodat ges árvvoštallá cahkkehit bivdofatnasiid go eai leat šat láigolaččat.

Veikko Rintamäki geahčada dolgevuokkaid

BURES RÁHKKANAN: Suoma bartaeaiggádiid searvvi jođiheaddji čájeha buoremus luossavuokkaid. Boahtte geasi beassá suga oaggut iežas fatnasiin.

Foto: Harry Johansen / NRK

– Jus ođđa bivdosoahpamuš čađahuvvo Deanočázádagas, de gal láigofatnasiid oažžu gávpalat eret dahje bidjat boaldámuššan Jonssot áigge, lohká Valle Lomakylä eaiggát, Petteri Valle.

  • Guldal:

Láigofatnasat turisttaide leat olu jagiid ealihan su bearraša Ohcejogas. Dan nammii Valle dábálaččat láve oastit moadde ođđa fatnasa juohke jagi. Muhto ođđa bivodsoahpamuš (Deanu soahpamuš) maid Suoma ja Norgga ráđđehusat leat vuolláičállán ja maid Riikkabeaivi ja Stuorradiggi galget dohkkehit, lea bidjan su eará jurdagiidda.

Petteri Valle njávká eret muohttaga fatnasa alde

UNNÁN GÁNNÁHAHTTI: – Dáidda ii dáidde šat leat atnu boahtte áiggis, lohká Valle Lomakylä eaiggát, Petteri Valle, ja njávká eret muohttaga fatnasa alde.

Foto: Harry Johansen / NRK

– Fatnasiid álgen juo mannan gease vuovdit eret go árvidin makkár soahpamuš lea jođus, čilge Valle.

Dál sus lea ain nuppelot láigofatnasa, muhto ii jáhke šat fatnasiid buktit tietnasa go einnosta unnán láigolaččaid boahtte áiggis.

– Stuorámus sivva dasa lea go Mátta-Suoma bartaeaiggádat boahtte geasi ožžot sullasaš seamma bivdovuoigatvuođaid go báikki oagguin leat, čilge Valle.

Dássážii bartaeaiggádat leat rehkenastojuvvon leat turistan, ja leat beassan bivdit dušše láigofatnasiiguin. Boahtte geasi besset registreret fatnasiid iežaset nammii, ja nu eai šat dárbbaš bivdit láigofatnasiiguin.

Duhtameahttun

Bartaeaiggádat dattege eai ollásit salas soahpamušárvalusa.

– Bealistan in leat duhtavaš in álggage, lean baicce suhttan, lohká Tenon kiinteistönomistajat ry -nammasaš bartasearvvi jođiheaddji, Veikko Rintamäki.

– Manne it leat duhtavaš?

– Dan geažil go mii eat vel ge oaččo dohkkehuvvot visot vuoigatvuođaid maid ánssášat Suoma lága vuođul, vástida Rintamäki.

Bivdolohpi hálbu 75:n proseanttain

Vuokko Tieva-Niittyvuopio čujuha kárttas bartasajiid

LASIHIT BARTASAJIID: Ohcejoga gielda lea plánemin 200 ođđa bartasaji, muitala gielddahoavda Vuokko Tieva-Nittyvupio.

Foto: Harry Johansen / NRK

Beaivválaččat Rintamäki ássá Seinäjokis, sullii 1000 km máttabealde Ohcejoga.

Logi jagi áigi son osttii sullii 10 dekára eatnama deatnogáttis Ohcejogas gosa son lea huksen bartta viđa jagi áigi.

  • Guldal eaŋgalas gillii:

Dáppe son ja su bearaš lea juohke jagi, ja lea dássážii ferten máksit turistalobi, 40 euro jándorii go suga bivdá luosa. Boahtte jagi koartahaddi njiedjá logi euroi jus Riikkabeaivi ja Stuorradiggi dohkkeheaba soahpamuša.

Dasa lassin bartaeaiggádat eai šat dárbbaš láigohit báikkálaš suhkki, ja sáhttet bivdit birrajándora nie mot báikki olbmot. Erohus báikkálaš stággobivddus lea ahte bartaeaiggádat fertejit veháš árabut loahpahit bivdduset čakčat.

Gáibidit fierbmevuoigatvuođa

Dáttetge bartaeaiggádat eai leat duhtavačča ovdal go besset bivdit seamma ollu ja seamma vugiin go guovllu luossabivdit besset.

– Prinsihpas mis livččii galgan leat vuoigatvuohta maid fierpmástit, čilge Rintamäki.

Dan oktavuođas čujuha Suoma vuođđoláhkii.

– Go mii leat oastán eananopmodaga, de dan mielde galget čuovvut maid vuoigatvuođat mat eanangirjái leat merkejuvvon. Nu doaibmá láhka eará sajiin Suomas, ja nu ferte doaibmat maid Deanoleagis, dadjá Rintamäki.

– 70 proseantta fitnodagain gártet heaitit

Petteri Valle čájeha idjadansaji

LONUHAN FATNASIID SEAŊGGAIDE: Valle Lomakylä lea ráhkkanišgoahtán ođđa dillái ja lea lonuhan eret fatnasiid seaŋggaide.

Foto: Harry Johansen / NRK

Suomabeale deatnogáttis leat sullii 600 bartaeaiggáda.

– Jus sii eai šat dárbbaš láigohit fatnasiid ja suhkkiid, de sullii 70 proseantta Ohcejoga turistafitnodagain gártet heaitit. Dát lea ruđalaš vahát maiddái Ohcejoga gildii, váruha Ohcejoga gielddahoavda Vuokko Tievo-Niittyvuopio.

Son ávžžuha bartaeaiggádii fárret Ohcejohkii jus háliidit oažžut seamma bivdovuoigatvuođaid go mat guovllu ássiin leat.

Ráhkkanišgoahtán ođđa dillái

Petteri Valle rehkenastá dušše dakkár fitnodagaid ceavcit main leat birrajagi fálaldagat. Su fitnodat gal juo lea ráhkkanišgoahtán dása, ja lea čakčadálvvi dasa lassin rahpan ođđa boradan- ja idjadanbáikki.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.