Hopp til innhold

Deaivvai gádjujeaddjis

Go kárášjohkalaš Stine Marie Høgden (18) oassálasttii muitoboddui, beasai son maiddái deaivat olbmo gean ii goassige vajálduhte. Bjørn Juvet gájui Stine jahki dás ovdal go ovttas eará AUF nuoraiguin dáistalii heakkas ovddas Utøyas.

Møtte sin redningsmann

Bjørn Juvet gájui Stine Marie Høgdena go jahki áigi dáistalii heakkas bealis Utøyas. Ikte deaivvaiga vuosttaš geardde jahkái.

Foto: Marianne Boine / NRK

- Leamaš hui erenoamáš beaivi, ollu iešguđegelágan dovddut. Lossat dasgo lean massán nu máŋga ustiba. Liikká leamaš hui fiinna beaivi go lean beassan fas dovdat oktavuođa eará AUF nuoraiguin, dadjá Stine Marie Høgden (18), Kárášjoga AUF jođiheaddji.

Ikte, beaivvi ala jahki maŋŋel suoidnemánu 22. beaivvi dáhpáhusaid leat Stine ja máŋga čuođi eará AUF lahtu ruovttoluotta Utøyas muittašeamen jápman ustibiid.

Oktiibuot 77 olbmo masse heakkaset terrordaguin Utøyas ja Oslo ráđđehuskvartálas. Gávccis sis ledje eret Finnmárkkus dahje Tromssas.

NRK Sápmi deaivá Stine dakka maŋŋel muitodilálašvuođa. Jahki áigi vulggii ovttas 11 eará Kárášjoga nuorain AUF geasseleirii. Oktiibuot ledje leairras 700 nuora.

- Odne in leat smiehttan nu ollu váivves tiŋggaid. Lean jurddašan eambboge daid skihpáriid geaid lean massán. Lean vázzán sullos ja muittašan sin. Sii leat mu jurdagiin juohke beaivvi. Lean čirron veháš, muhto lea maiddái mojohallan go lean go lean beassan leat ovttas nu fiinna olbmuiguin, muitala Stine.

Stáhtaministtar ja AUF jođiheaddji čieruheigga

Sihke stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja AUF jođiheaddji Eskil Pedersen oassálasttiiga muitodilálašvuhtii sullos. Stáhtaministtar doalai sártni máŋga čuođi nurrii, máŋga stáhtaráđđái ja bargiidbellodat-veteránii.

- Ráhkis AUF lahtut, ráhkis álbmot. Lea nu buorre leat das dáppe, muhto seamma áigge lea nu bávččas, álggahii Stoltenberg sártnistis Utøya muitobottus.

Ollugat čirro go AUF njunuš hálai.

- Ráhkis AUF lahtut: Lean nu váivvis go dát galggai dáhpahuvvat. Oktage mis ii leat ráhkaduvvon dustet dakkár bahávuođa. Mii váldit dehálaš lávkkiid ovddasguvlui iežamet eallimiin. Veahkehit nubbi nuppi viidáseappot. Lean áddetmeahttun čeavlái din dihte. Dáhton din giitit roahkkatvuođas ja árvvolašvuođas, dajai Eskil Pedersen.

- Son válddii muhtumiid min čábbáseamos rásiin, muhto son ii sáhte bissehit giđa, loahpahii Pedersen.

Erenoamáš deaivvadeapmi

Stine Marie Høgdenis lei maiddái vejolašvuohta áibbas erenoamáš deaivvadeapmái. Son beasai deaivat albmá gii su gájui dan ilgadis beaivvi diibmá.

- Lea buorre deaivat su ođđasit. Dihten son lei dáppe, muhto in diehtán ahte beasašin su deaivat njunnálaga. Lean agibeaivái giitevaš dan ovddas maid dagai.

Stine Marie Høgden deltok på minnemarkeringen

Kárášjohkalaš Stine Marie Høgden oassálasttii AUF nuoraid muitodilálašvuhtii jahki terrordaguid maŋŋá.

Foto: Marianne Boine / NRK

Bjørn Juvet dat gájui Stine Utøyas. Ovttas eará eaktodáhtolaččaiguin gájui son nuoraid geat ledje vuolgán vuojadit sullos nannamii.

- Dat lea erenoamáš beaivi, muhto dihten ahte dat beaivi vel boađášii. Leamaš buorre beassat deaivat fas AUF nuoraid. Dat dat lea buorre bealli otnážis, dadjá Juvet.

Stine muitá mo veallái suolu nuppi bealde, čázeoaivvis bávttiid lahkosis, go fuomašii Bjørna fatnasa.

- Go oidnen su ledjen nu galbmon. Smihtten ahte ferten vuodjat fatnasa lusa. Mun dušše fertejin dan dahkat, muitala Stine.

Vaikko leamašge lossat, dáhttu Stine beassat ovddasguvlui eallimisttis.

- Muittán arvvi. Lei ránis ja ahkit. Muittán daid ilgadiid mat dáhpahuvve, muhto ii leat dat maid háliidan jurddašit. Ii leat dat maid Utøya lea munnje. Háliidan baicca muitit daid buriid muittuid mat mus leat Utøyas.

Korte nyheter

  • Påviste fire bjørner i et nytt hårfelleprosjekt

    Sommeren 2023 ble det for første gang samlet inn hårprøver fra et 500 kvadratkilometer stort område på nordsiden av Tanaelva i den vestlige delen av Tana kommune.

    Det melder Norsk institutt for bioøkonomi (Nibio).

    – Totalt ble det samlet inn 27 hårprøver som var positive for brunbjørn, sier laboratorieleder Ida Marie Bardalen Fløystad ved Nibio Svanhovd.

    Fra disse prøvene kunne forskerne identifisere fire ulike bjørner, to hannbjørner og to hunnbjørner.

    Alle de fire bjørnene som ble påvist i hårfelleprosjektet i Tana i 2023 var tidligere kjente individer.

    Målet med prosjektet er å få mer informasjon om bjørnenes bevegelser i området, tidsmessig områdebruk, og om mulige slektskap mellom individene.

    – Den overordnede målsettingen med disse hårfelleprosjektene er å få mer kunnskap om antall bjørn, kjønn og hvilke individer som påvises, sier Ida Marie Bardalen Fløystad.

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad
  • Ávvudit máilmme girjebeaivvi Lukkari divttaiguin

    Dán jagi ávvuda «Mun Dajan - Foreninga Samiske forfattere» Máilmme lohkanbeaivvi Rauni Magga Lukkari girjás poesiijain.

    Dat dáhpáhuvvá odne eahkedis Romssa sámi viesus Romssas.

    Lukkari válddii gieskat vuostá gonagasa ánsumedáljja ja Romssa ja Finnmárkku fylkka kulturbálkkašumi. Son lea doaibman girječállin ja girjegoastideaddjin 35 jagi. Son lea maid čállán máŋga prologa festiválaide ja ávvudemiide, ja dasa lassin divttaid ja teáhterčájalmasaid.

    Máilmme girje- ja vuoigŋaduodjebeaivi (maiddái gohčoduvvon máilmme girjebeaivin) lea ON-beaivi mii ávvuduvvo cuoŋománu 23. beaivvi.

    Dát ávvubeaivi mearriduvvui ON oahpahusa, dieđálašvuođa, kultuvrra ja gulahallama (UNESCO) váldočoahkkimis jagis 1995.

    Les på norsk

    Forfatter Rauni Magga Lukkari
    Foto: Anne Olli / NRK