Ávdin báikkiin fas ihtigoahtán čuovggat viesuide

Olbmot fárrejit Finnmárkkus, muhto nu ii leat juohke sajis. Nuorat leat fas fárredišgoahtán ruovttoluotta ja ealáskahttigoahtán smávva mearrasámi gilážiid.

Les på norsk.

Andreas Gundersen

FÁRRII GOHPPÁI. – Geahča dán čáppa báikki. Dáppe mun háliidan orrut, dadjá Andreas Gundersen

Foto: Harry Johansen / NRK

Olmmošlohku lassána Norggas, earret dain davimus fylkkain, mat leat manahan 800 ássi.

Andreas Gundersen lea musihkkár ja osttii iežas áhku rohke dálu.

Ida Helen Skum Svendsen ja Ari Solbakk fas leaba gis guolásteaddjit, ja aitto fárren ođđa dállui.

Makkár oktasašvuohta lea sis?

Go eatnašat válljejit smávva gilážiid guođđit, de leat Ida, Ari, ja Andreas válljen áibbas eará bálgá. Sii fárrejit giliide maid earát guđđet.

2001 rájes lea Norggas olmmošlohku lassánan 900 000 olbmuin, muhto Davvi Norggas leat olbmot lassánan dušše 19 000 olbmuin dán áigodagas.

Andreas fárrii oaivegávpogis Oslos unna gilážii Deanuvuonas. Jurdda lea almmuhit juovlamusihka. Gohppi lea su ruoktu dál ja doppe son návddaša bargoráfi.

Andreas Gundersen
– Mun háliidan bargat dáidagiin dakkár jaskes ja čáppa báikkis.
Go áhkkorohkki eret vádjolii, de mun osten su dálu, dadjá Andreas.

Sátnejođiheaddji lea movttet

Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersen lea movttet, go sin báikkiide fas ihtigohtet čuovggat viesuin.

Ordfører i Tana, Helga Pedersen

ILUS: Sátnejođiheaddji Helga Pedersen sávvá bures boahtima eanet ássiide

Foto: Sidsel Vik / NRK

– Mu mielas lea buorre orrut mearragáttis. Dáppe lea friddjavuohta ja buorre eallin. Gullo dávjá ahte boaittobeale báikkiin lea guhkki suohkanguovddážiidda. Dás ii lea guhkki Deanu šaldái ja Oslo ii leat eará go moadde diimmu mátkkošteami duohken, lohká Pedersen.

Áigumušat boahtte áigái

Andreas áigu hukset badjelaš 100 kvm sturrosaš jietnastudio. – Dalle mun beasan bargat musihkain ja návddašit dán čáppa vuona, dadjá son.

Andreas ii leat dat áidna gii dán maŋemus áiggi lea válljen fárret Gohppái. Dán maŋemus jagi lea dát smávva mearrasámi giláš lassánan viđain ođđa ássiin ja dat mearkkaša ahte olmmošlohku lea lassánan badjel 30 proseanttain.

– Mun in goassege jáhkkán ahte šattan guolásteaddji

Nuppe bealde vári lea ges Ráttovuotna. Dohko eai leat ođđa ássit ihtán 30 jahkái, ovdal dan čavčča.

Ida Helenas ja Aris ii leat gullevašvuohta Ráttovutnii, muhto leaba lihká válljen dohko fárret.

Ida Helen Skum Svendsen og Ari Solbakk

– Moai oaččuime fanassaji oalle hálbái, ja dalle lei álki fárret, dadjá Ari.

Mot strømmen

Soai fárriiga Ráttovutnii.

Fiskebåt, Ari Solbakk og Ida Helen Skum Svendsen

Osttiiga guollefatnasa

Ida Helen Skum Svendsen

– Go mun orron Londonis, de mun in goassege jáhkkán, ahte šattan guolásteaddji, dadjá Ida mojunjálmmiin.

Fanas ja vuotnabivdu lea dál sudno árgabeaivi. Ja eallimis sáhttá olmmoš guorrasit áibbas ođđa bálgáide.

Dađi eanet olbmot, dađi suohttasat

– Mun sávan ahte eanet nuorat fárredišgohtet rittuide. Mii galgat dál huksegoahtit fibera deike, vai olbmot sáhttet sihke bargat ja orrut dáppe, lohká sátnejođiheaddji.

Ida, Ari, ja Andreas leat válljen áibbas eará bálgá go earát. Dán maŋemus 12 mánu, leat Davvi-Norggas fárren 3200 olbmo Lulli-Norgii. Andreas ii gáđa. Son čohkkáda kontuvrrastis ja geahčada vuonaguvlui.

– Geahča dán čáppa báikki. Dáppe mun háliidan orrut, dadjá son.

Gohppi

Gohppi Deanuvuonas

Foto: Harry Johansen / NRK

Sátnejođiheaddji lea ilus go sii leat fárren Deanu suohkanii.

– Mun sávan maid earáid bures boahtima deike. Dađi eanet olbmot, dađi suohttasat lea orrut dáppe, loahpaha son.

Korte nyheter

  • En av disse blir årets same

    Avisa Ávvir har valgt 15 kandidater til prisen «Årets same». Disse er blant annet leder Leif Arne Jåma i Fovsen Njaarke, rapperen Roman Jakovlev, artisten Agnete Saba, filmskaper Suvi West, lederen i kampanjen Romsa dál Tom Høgli og ordføreren i Saarivuoma sameby Per-Anders Nutti. NRK-profilene Elena Junie Paulsen og Anders Boine Verstad er også blant kandidatene.

    Loga sámegillii

    Dán jagi sápmelaš 2021
    Foto: Ávvir
  • Samisk film vant sin 14. filmpris

    Gjert Rognlis film «Life is a two-way dream - Eallin lea guovttesuorat niehku» vant nylig i Kairo i Egypt sin fjortende filmpris. – Filmen vist på 70 filmfestivaler til nå. Det hele startet med verdenspremiere i Finland under Skábmagovat Film Festival. Mottakelsen har vært fantastisk siden da og filmen er vist i store deler av verden, sier Rognli i en pressemelding.

    Life is a two-way dream - Eallin lea guovttesuorat niehku
    Foto: Gjert Rognli / Pressebilde
  • Dollavárri ealáskan Indonesiijas

    Java sullos Indonesiijas báhtarit olbmot baluin dollaváris mii lávvardaga ealáskii. Báikkálaš TV-stášuvdna lea sádden ealligovaid filbmejuvvon giehtatelefovnnain, mas oaidná olbmuid geat vihket eret gudnabalvvas. Semeru dollavárri ealáskii bearjadaga.

    Vulkanutbrudd i Indonesia
    Foto: HANDOUT / AFP