Hopp til innhold

Ohcagoahtán buriid ovttasbargoguimmiid

NRK Sámi dieđuid mielde lea Norgga Sámiid Riikasearvi gulahallagoahtán vejolaš ovttasbargoguimmiiguin.

Aili Keskitalo med grå murbygning i bakgrunnen

ÁIGU PRESIDEANTAN: Aili Keskitalo lávke fargga iežas njealját sámediggeáigodahkii. Son diehtá sullii maid juohke bellodat ovddida ja geaiguin sii leat ovttaoaivilis dihtolágan áššiin.

Foto: Pressebilde / NSR

– Dál lea bargun čohkket dan mađe stuora eanetlogu Sámediggái ahte vállješe mu presideantan, dadjá Aili Keskitalo gii ii dárbbaš earret go guokte áirasa ovdalgo olaha eanetlogu.

Sámedikkis leat 39 áirasa ja NSR ja NSR/Sáb ožžo measta beali sámediggeáirasiin, oktiibuot 18 áirasa.

NRK Sámi dieđuid mielde lea Norgga Sámiid RiikKasearvi gulahallagoahtán bellodagaiguin, mat sáhttet šaddat ovttasbargoguoibmin. Earret eará Sámi álbmotbellodagain Oslos ja Årjel Sámegielhiin.

Elllinor Marita Jåma lohká NRK Sápmái ahte NSR lea bovden deaivvadeapmái, eambbo ii sáhte vuos muitalit. Maiddái Sámi álbmotbellodaga Ann Finbog lohká NRK Sápmái ahte sii galget deaivvadit NSR ovddasteddjiiguin.

Otná Veaigesáddagis jearrat Aili Keskitalos movt ovttasbargu šaddá.

Dás ii leat dušše sáhka geaiguin mii ovttasbargat Sámedikkis. Seamma dehálaš leat jienasteaddjit, Sii leat cealkán iežaset oaiviliid go leat jienastan ja mii leat geatnegahtton dan vuhtiiváldit ja bargat nugo leat lohpidan.

Aili Keskitalo

Ovdamunni dovdát olbmuid

Keskitalo áigu váldit oktavuođa singuin geain lea sullasaš politihkka go NSR:s.

– Maiddai lea dehálaš ahte ovttasbargogummiin lea seammá áigumuš ovddidit sámi servodaga, Sámedikki, sámegielaid ja ealáhusaid.

Su mielas lea dehálaš ahte politihkkárat gaskaneaset gulahallet bures.

– Lea ovdamunni jus ovdalaččas dovdá olbmuid ja sullii diehtá maid oaivvildit.

Keskitalo lávke fargga iežas njealját sámediggeáigodahkii. Son diehtá sullii maid juohke bellodat ovddida ja geaiguin sii leat ovttaoaivilis dihtolágan áššiin.

– Gulahallanproseassas digaštallat eará listtuiguin movt ja maid sii háliidit bargat ovddasguvlui Sámedikkis ja makkár áššiid sii háliidit vuoruhit.

Aili Keskitalo

Aili Keskitalo muitala ahte leat máŋga bellodaga, maiguin mii sáhtáše ovttasbargat, nu ahte válljen šaddá strategalaš jurddašeami vuođul.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Movt válljet ovttasbargoguimmiid

– Mun in ii oainne ovttasbargovejolašvuođa Ovddádusbellodagain, go mis lea dan mađe stuorra politihkalaš erohus

Keskitalo muitala ahte Ovddádusbellodat dávjá jienasta vuostá áššiid maid NSR doarju.

– Mun jáhkán ahte sii eai oppa hálitge minguin ovttasbargat, nu mun vuohtán. Danin ii leat lunddolaš ságastallat singuin.

Go leat guhká ovttasbargan muhtin olbmuiguin dahje listtuiguin, de lea muhtinlágan lojalitehta. Maiddái lea dehálaš politihkas ahte mii dovddadat ja ahte sáhttit luohttit guhtet guoibmáseamet.

Aili Keskitalo

Dás lea sáhka sámi politihkalašbellodagain main lea oalle sullasaš politihkka. Movt de válljet geaiguin ovttasbarggat?

– Juo, dat lea duohta. Muhto mis lea luksus dillii, mii eat dárbbaš galle áirasa ovdalgo oažžut eanetlogu.

Keskitalo muitala ahte leat máŋga bellodaga, maiguin sii sáhtáše ovttasbargat, danin šádda válljen strategalaš jurddašeapmi.

Aili Keskitalo

Keskitalo lea guhká leamaš politihkas ja diehtá sullii maid guhtege bellodat ovddida ja geaiguin sii leat ovttaoaivilis dihtolágan áššiin. Dalle šaddá maid álkit árvvoštallat vejolaš ovttasbargoguimmiid.

Foto: Inga Renate Buljo / NRK

Oktasaš politihkalaš cealkámuš

Go leat šiehtadan ovttasbargogummiid, de čállet oktasaš politihkalaš cealkámuša, mas čuožžu maid sii áigot vuoruhit dán sámediggeáigodagas.

– Mii válljet osiid iežamet válgaprográmmas ja ovttasbargoguoimmit fas válljejit áššiid iežaset prográmmas. De bidjat daid oktii ja nu šaddá dat cealkámuš.

Cealkámuš dahje julggaštus ovddiduvvo Sámediggái seammá beaivvi go vuođđuduvvu.

– Dát cealkámuš čatná min ovttasbargui ja mii leat geatnegahtton čuovvut maid mii leat lohpidan, čilge Keskitalo.

Dat lea mu bargu sihkkarastit ahte mii bargat dan ovdii mii čuožžu NSR prográmmas.

Aili Keskitalo

Korte nyheter

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid álbmotmeahccis

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.


    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahcis njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    - Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.

  • Trekker drikkevanns-protest

    De planlagte vindturbinene som kunne true drikkevannet i Berlevåg, skal flyttes.

    Det har Varanger Kraft Hydrogen besluttet.

    I fjor sa Mattilsynet nei til å utvide vindkraftanlegget på Raggovidda. Grunnen var at et eventuelt utslipp av kjemikalier ville havne i drikkevannet.

    Men en flytting av fire turbiner var alt som skulle til. Nå har Mattilsynet trukket tilbake sin innsigelse.