– Dál lea bargun čohkket dan mađe stuora eanetlogu Sámediggái ahte vállješe mu presideantan, dadjá Aili Keskitalo gii ii dárbbaš earret go guokte áirasa ovdalgo olaha eanetlogu.
Sámedikkis leat 39 áirasa ja NSR ja NSR/Sáb ožžo measta beali sámediggeáirasiin, oktiibuot 18 áirasa.
NRK Sámi dieđuid mielde lea Norgga Sámiid RiikKasearvi gulahallagoahtán bellodagaiguin, mat sáhttet šaddat ovttasbargoguoibmin. Earret eará Sámi álbmotbellodagain Oslos ja Årjel Sámegielhiin.
Elllinor Marita Jåma lohká NRK Sápmái ahte NSR lea bovden deaivvadeapmái, eambbo ii sáhte vuos muitalit. Maiddái Sámi álbmotbellodaga Ann Finbog lohká NRK Sápmái ahte sii galget deaivvadit NSR ovddasteddjiiguin.
Otná Veaigesáddagis jearrat Aili Keskitalos movt ovttasbargu šaddá.
Ovdamunni dovdát olbmuid
Keskitalo áigu váldit oktavuođa singuin geain lea sullasaš politihkka go NSR:s.
– Maiddai lea dehálaš ahte ovttasbargogummiin lea seammá áigumuš ovddidit sámi servodaga, Sámedikki, sámegielaid ja ealáhusaid.
Su mielas lea dehálaš ahte politihkkárat gaskaneaset gulahallet bures.
– Lea ovdamunni jus ovdalaččas dovdá olbmuid ja sullii diehtá maid oaivvildit.
Keskitalo lávke fargga iežas njealját sámediggeáigodahkii. Son diehtá sullii maid juohke bellodat ovddida ja geaiguin sii leat ovttaoaivilis dihtolágan áššiin.
– Gulahallanproseassas digaštallat eará listtuiguin movt ja maid sii háliidit bargat ovddasguvlui Sámedikkis ja makkár áššiid sii háliidit vuoruhit.
Movt válljet ovttasbargoguimmiid
– Mun in ii oainne ovttasbargovejolašvuođa Ovddádusbellodagain, go mis lea dan mađe stuorra politihkalaš erohus
Keskitalo muitala ahte Ovddádusbellodat dávjá jienasta vuostá áššiid maid NSR doarju.
– Mun jáhkán ahte sii eai oppa hálitge minguin ovttasbargat, nu mun vuohtán. Danin ii leat lunddolaš ságastallat singuin.
– Dás lea sáhka sámi politihkalašbellodagain main lea oalle sullasaš politihkka. Movt de válljet geaiguin ovttasbarggat?
– Juo, dat lea duohta. Muhto mis lea luksus dillii, mii eat dárbbaš galle áirasa ovdalgo oažžut eanetlogu.
Keskitalo muitala ahte leat máŋga bellodaga, maiguin sii sáhtáše ovttasbargat, danin šádda válljen strategalaš jurddašeapmi.
Oktasaš politihkalaš cealkámuš
Go leat šiehtadan ovttasbargogummiid, de čállet oktasaš politihkalaš cealkámuša, mas čuožžu maid sii áigot vuoruhit dán sámediggeáigodagas.
– Mii válljet osiid iežamet válgaprográmmas ja ovttasbargoguoimmit fas válljejit áššiid iežaset prográmmas. De bidjat daid oktii ja nu šaddá dat cealkámuš.
Cealkámuš dahje julggaštus ovddiduvvo Sámediggái seammá beaivvi go vuođđuduvvu.
– Dát cealkámuš čatná min ovttasbargui ja mii leat geatnegahtton čuovvut maid mii leat lohpidan, čilge Keskitalo.