Hopp til innhold

Girjeárvvoštalli: – In jáhke sámi girječálli oažžut bálkkašumi

Girjeárvvoštalli Marta Norheim ii jáhke ahte Sara Margrethe Oskal oažžu Davviriikkaid ráđi girjjálašvuođa bálkkašumi mii juhkko ihttin Københámmanis, Dánmárkkus.

Sara Margrethe Oskal

Sámi girječálli Sara Margrethe Oskal galgá odne eahkes diibmu 20:00 áigge lohkat dronningsálas iežas divttat almmolašvuhtii.

Foto: Torill Olsen

Norheim oaivvilda ahte bálkkašupmi berre geigejuvvot Dánmárkku diktačállái Björn Rasmussenii, Norgga girječállái Linn Ullmannii dahje Ruoŧa Tom Malmquistii.

Loga Marta Norheima árvvoštallama: Uro i Norden

Vuoitti almmuhuvvo disdaga skábmamánu vuosttaš beaivve maŋŋel diibmu 20:00 DR Koncerthuset, ja vuoittu lea 350 000 dánskka ruvnno.

– Buorre diktagirji

Marta Norheim goit ge árvvoštallá Sara Margrethe Oskala diktagirjji savkkuhan sávrri sániid buorre girjin, muhto oaivvilda ahte su diktačoakkáldat ii hástal nu olu ahte ánssáša bálkkašumi.

Loga maid: Mánnávuođa muittuiguin Københápmanii

Guovdageaidnulaš Sara Margrethe Oskal(46) almmuhii iežas vuosttáš diktagirjji jagi 2006as, váimmu vuohttumen. Oskal lea čađahan dutkama neaktinfágas doavttergráda dásis allaskuvllas Kunsthøgskolen i Oslo. Oahpu oktavuođas son almmuhii girjji Samisk gjøgler ut i verden. Sus lea maid hárjáneapmi neavttárin, dramatihkkárin ja bagadallin.

– Mun lean nominerejuvvon ja mus lea jáhkku oažžut bálkkašumi, go mun lean seammá eavttuid mielde dás go earát. Nu dajai Sara Margrethe Oskal njukčamánus NRKii, go nominerejuvvui bálkkašupmái.

Guldal sámi girječálli go lohka oasi iežas diktagirjjis:

Loga maid: Nominert til Nordisk Råds Litteraturpris

Ráfehisvuohta davvin

Marta Norheim čállá ahte buot 14 nammaduvvon girjjiin lea rukses árpu dahje buot girjjiin

Marta Norheim portrett

Marta Norheim

Foto: Thomas Espevik / NRK

lea oktavuohta. Ráfehisvuohta davvin. Juohke girječálli ovdanbuktá muitalusaid mat govvidit iešguđet ge dilálašvuođaid servodagas mas olmmoš gillá.

Sara Margrethe Oskala girjjis son čujuha ahte divttat leat oanehaččat, muhto son bidjá lohki suokkardallat sisdoalu. Divttat govvidit sámi árbevieru, boazodoalu ja dan máhtolašvuođa. Su čállosat govvidit maid morraša go boazodoallu gáržžiduvvo sisabahkkemiiguin.

Ovdamearkan son lea dohppen dán divttaža su diktagirjjis:

«Eallilan

dáhkádusat

manahit máidnasa

láhkalohkkiid logaheamis»

Nils-Aslak Valkeapää

Multidáiddár Áillohaš

Foto: Ulrichsen, Rolf Chr. / Aftenposten

Sámi áinnut

Áillohaš-rohkki, Nils-Aslak Valkeapää(1943-2001), Eanodagas eret, lea dat áidna sápmelaš guhte lea ožžon Davviriikkaid girjjálašvuođa bálkkašumi jagi 1991, diktagirjjiin maid almmuhii 1988is, Beaivi Áhčážan.

Dál leaš oaidnit leago Áillohaš šat áinnut maŋŋel ihttáš bálkkašumi.

Korte nyheter

  • Britisk museum kjøper inn samisk kunst

    Det nasjonale museet for moderne kunst i Storbritannia, Tate Modern London kunngjør at de oppretter et eget fond for innkjøp av samisk og inuittisk kunst.

    Det skriver Artnews.

    Fondet skal bidra til innkjøp av kunst fra urfolkskunstnere og nordområdene.

    – Etter Veneziabiennalen 2022 har interessen for samisk kunst stadig økt, uttaler direktør Karin Hindbo ved Nasjonalmuseet i Oslo til nettstedet.

    Tate Modern har allerede kjøpt inn sitt første samiske verk, «Guržot ja guovssat / Spell on You!» (2020) av kunstner Outi Pieski.

    Med dette blir hun den aller første samiske kunstneren som museet har kjøpt inn i løpet av sin 24 årige virksomhet.

    Pieski stiller for tiden ut sine verk på Tate St. Ives i Cornwall. Utstillingen varer til 6. mai.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • Sáme filmma l nuppát buoremus amásgielak filmma

    Strijmmimdievnastus Netflixa ådå filmma «Stjålet» (Suolludahka) almoduváj bierjjedagá vuoratjismáno 12. biejve, ja dat rájes la Netflixan 7,1 millijåvnå vuosádusá læhkám.

    Filmma l nuppát ienemusát gehtjadum amásgielak filmma globála dásen Netflixan.

    – Iv la duosstam vuorddet. Dát la sierralágásj ja ihkeva suohtas, javllá dåjmadiddje Elle Marja Eira NRK:aj.

    Filmma l vuododum sáme girjjetjálle Ann-Helén Laestadiusa románas, ja dassta l Peter Birro mánusav tjállám.

    Subtsas la nuorra nissuna birra guhti álggoálmmuga árbev bælostahttá, væráldin gånnå amásballo oabllu, dálkádakrievddama ællobargov ájtti ja nuora iesjsårmmimav válljiji gå dille l gássjel divnajda.

    Filma buvtadiddje Khalil Al Harbiti, Kolibri Productions:as, miejnni filmajn la geldulasj politihkalasj tiebmá mij duodaj la ájggeguovddelis.

    Suv mielas la buorre gå filma gæhttje bessi gæhttjat dákkár histåvråjt, mij la dálásjájge dáhpádusáj birra.

    Al Harbiti jáhkká histåvrrå máhttá dæhppot moadda vájmojda væráldav birra, sierraláhkáj álggoálmmugijda.

    Filma dåjmadiddje Eira la juo ådå filmmaprosjevtajn barggamin.

  • Ny leder i Samisk kunstnerråd

    Loga sámegillii.

    Lemet Ánde Buljo er valgt som ny leder for Samisk kunstnerråd.

    Samisk kunstnerråd har 300 medlemmer, med Juoigiid searvi, Samisk kunstnerforbund, Samisk forfatterforening, Samiske komponister, Sámi Lávdi og Mun dajan som medlemmer.

    Buljo sier at han ble spurt om å lede rådet før påske, og har mange saker som gjør at han tar over ledelsen. Et av hjertesakene er kunstnerpolitikk. Buljo ønsker å forbedre kunstneres levekår.

    Samisk kunstnerråd ble etablert i 1987, og målet med rådet er å fremme god og mangfoldig samisk kunst.