Hopp til innhold

Duopmárat ohppet sápmelaččaid birra: – Sámi perspektiiva sáhttá orrut ártet

Maŋemus vihtta jagi leat 15 sámi ášši leamaš Alimusrievttis. Advokáhtta dadjá lea buorre go duopmárat ohppet eanet sámiid birra.

Forsvarsadvokat Trond A. Biti

Trond Biti gii lea guhká bargan advokáhttan ja bealuštan sápmelaččaid sihke diggegottis, lágamánnerievttis ja alimusrievttis, oaidná erohusa barggus dan rájes og bargagođii.

Foto: Sidsel Vik / NRK

Sámi jurddašanvuohki ja kultuvra sáhttá leat amas duopmáriidda ja dat buktá hástalusaid diggeáššiin.

Norgga alimusriekti lágidii dán vahkku seminára, man ulbmil lei oahpahit sámerivttiid birra.

Trond Biti lea bealuštan sápmelaččaid sihke diggegottis, lágamánnerievttis ja alimusrievttis.

Lágamánnirievttis leat hárve sámi duopmárat, ja Alimusrievttis ges dušše dáččaduopmárat. Dat buktá hástalusaid, oaivvilda Biti.

Trond Pedersen Biti

Trond Biti.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

– Dat lea eará ja amas máilbmi duopmáriidda. Dat lea máŋgii hástalus ekspropriašunáššiin, dat eai dovdda boazodoalu ja dan jurddašeami.

– Dat lea álo hástalus go geahččá eará kultuvrra amas čalmmiiguin, dadjá advokáhtta Trond Biti.

Norgga alimusriekti lea daid maŋemuš vihtta jagi gieđahallan 15 sámi guoskevaš áššiid. Earret eará Sárevuomi čearru, Ottar Anti, Jovsset Ante, Fosen ášši ja Nils Morten Skum leat lágastan alimusrievttis.

Ofoten tingrett i Narvik, foto fra rettsal

Norgga alimusriekti lea daid maŋemuš vihtta jagiid gieđahallan 15 sámi guoskevaš áššiid. Dá govva Ofuohta diggegottis Áhkánjárggas.

Foto: Markus Thonhaugen / NRK

Sámi perspektiiva sáhttá orrut ártet

Biti oaivvilda ahte dakkár seminára lea ávkkálaš, muhto ii jáhke oaidnit ávkki ovttatmano.

– Soaitá váttis oaidnit ná konkrehta jođánit, muhto guhkit áigge badjel sáhttá leat buorre riektesihkkarvuohta perspektiivii. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte duopmárat jurddašit eambbo go bohtet eaŋkiláššit. Sáhttá leat guhkitáigge perspektiivvas ávkin.

Sis- ja Nuorta Finnmárkku diggegoddi lea erenoamáš dainna go doppe leat sámi duopmárat, geat dovdet sámi kultuvrra. Dat lea Biti mielas mávssolaš.

Makkár sámeáššiin lea váttis olahit ipmárdusa Norgga riektevuogádagas?

– Mus leat leamaš moadde ášši gos lea leamaš veahá sáhka ja vihkkedallan sámi árbevieruid dan dihto Norgga paragráfa ektui, ja dat lea álo hástalus.

– Dáččat árvvoštallet Norgga paragráfaid, dat heive sin jurddašallama mielde ja sámi perspektiiva máŋgii orru veahá ártet sidjiide, dadjá Biti.

Norgga Alimusrievttis dat lágiduvvui seminára mas ságastallui lagabuidda sámeáššiid birra norgga duopmostuoluin. Logaldallin ledje earret eará láhkadiehttit ja professorat geat leat leamaš mielde nannemin sápmelaččaid sajádaga stuorra servodagas.

Norgga alimusriekti lágidii ikte seminára Sámeáššit Norgga duopmostuoluin, riikkaidgaskasaččat ja našuvnnalaš perspektiivvas. Geahča video

Dáruiduhttin báidnan riektejurddašeami

Semináras digaštalle sámi guoskevaš áššiid Norgga duopmostuoluin.

– Ulbmil lea bidjat sámi dimenšuvnna rievttálaš gažaldagaid fuomášupmái, Vuođđoláhka §108 geatnegahttá stáda eiseválddiid láhččit vuođu nu ahte sámi álbmot beassá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.

– Dát addá gáibádusaid Norgga duopmostuoluide, earet eará duopmáriid gelbbolašvuhtii, ipmárdussii ja áddejupmái, dajai Alimusriektejustitiárius Toril Marie Øie rahpansártnistis.

Torp Toril Marie Øie

Toril Marie Øie doalai rahpansártni semináras gos duopmárat buot golbma instánssas, measta buot duopmárat Norgga Alimusrievttis ja muhtun alimusriekteduopmárat Ruoŧas ja Suomas ledje searvan. 

Øie muitalii maid ahte sámerievtti ovdáneapmi ii leat álo leamaš álki ja čujuhii dáruiduhttinpolitihkkii, mii báinnii riektejurddašeami.

Oahpai sápmelaččaid birra

Ovddeš Sámi vuoigatvuođalávdegotti jođiheaddji Carsten Smith lohka son lei maid álggos amas sámevuhtii.

– Jus lei juoga maid dovden ahte jođánit ohppen, vaikko in oahppan visot, dat lei ahte sápmelaččat lea sierra albmot mas iežas kultuvra, muitalii Smith semináras.

Carsten Smith taler

Carsten Smith lei sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttáš jođiheaddji. Barggu čađa lea oahppan sámiid birra. 

Foto: Gunnar Tjikkom / NRK

Smith ii leat áidna gii lea alcces háhkan oahpu sámiid birra, nu lea maid juristta Kirsti Bull Strøm dahkan.

Kirsti Strøm Bull

Kirsti Bull Strøm dadja ahte váilo máhttu sámi kultuvrras, historjjás ja gielas lea leamaš erenoamáš hástalus sámi guoskevaš diggeáššiin. Mii eat leat dovdan dán kulturárbbi.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Trond Biti oaidná erohusa barggus dan rájes go álggii advokáhttan bargat.

– Dat lea olu mii lea dáhpáhuvvan dan rájes go mun álgen advokáhttan. Dat lea hui buorre dieđusge.

Korte nyheter

  • El-biillaid geažil hálidit ruvkki Deardnái

    Dađi mielde go el-biillat lassánit, nu ovdánit ge plánat rahpat nihkkelruvkki Deartná guvlui Västerbottenis Ruoŧas.

    Bluelake mineral ruvkefitnodat lea plánemin ohcat biraslobi. Ráđđehus lea juo fitnodahkii addán doaibmalobi, dál ruvkefitnodat vel dárbbaša biraslobi beassá álgit.


    Peter Hjort lea hálddašandirektevra ja dadjá ruvki dárbbašuvvo danin go báhtterdustriija dárbbaša eanet nihkkela ja koboltta.

    Landskap fra en fjelltopp med innsjø i bakgrunnen. Grantrær i fjellsida ned mot vannet.
    Foto: SR sameradion
  • Olbmot earáhuhttet luopmoplánaid

    Njealjis juohke guđát olbmos earáhuhttet geasseluomu dán jagi. Nu čájehit Europeiske mátkedáhkádusa logut. Olusat jogo eai váldde luomu dahje áigot earáláhkai luomostallat go álggos ledje áigon.

    Sivva lea geanohis kruvdna ja alla inflašuvdna.

    Seammás áigot dat geat vulget olgoriikii, luomostallat riikkain mat eai gula eurosonii ja gos norgga kruvdna de lea nannosat.

    Nuorat leat eanemus gergosat luomostallat riikkain gos Euro ii adno, nu go Bulgarias ja Albanias.

    To mennesker på stranda i Sri Lanka
    Foto: Dina Danielsen / NRK
  • Sámediggi hilggui jienasteddjiid - hálddahusriekti dohkkehan mearrádusa

    Alimus hálddahusriekti ii áiggo dutkat váidaga mii lei boahtán Suoma sámedikki jienastuslohkui dieđiheames.

    Sámedikki válgalávdegoddi ii lean dohkkehan buohkaid jienastuslohkui, geaid Alimus hálddahusriekti ovddit válggain lei dohkkehan dohko. Hálddahusriekti mearridii ahte ii dutkka váidaga go dás ii lean sáhka iešnjulgemis mas divvot boasttuvuođaid.

    Nu bissu Suoma sámedikki mearrádus.