Hopp til innhold

Duopmárat ohppet sápmelaččaid birra: – Sámi perspektiiva sáhttá orrut ártet

Maŋemus vihtta jagi leat 15 sámi ášši leamaš Alimusrievttis. Advokáhtta dadjá lea buorre go duopmárat ohppet eanet sámiid birra.

Forsvarsadvokat Trond A. Biti

Trond Biti gii lea guhká bargan advokáhttan ja bealuštan sápmelaččaid sihke diggegottis, lágamánnerievttis ja alimusrievttis, oaidná erohusa barggus dan rájes og bargagođii.

Foto: Sidsel Vik / NRK

Sámi jurddašanvuohki ja kultuvra sáhttá leat amas duopmáriidda ja dat buktá hástalusaid diggeáššiin.

Norgga alimusriekti lágidii dán vahkku seminára, man ulbmil lei oahpahit sámerivttiid birra.

Trond Biti lea bealuštan sápmelaččaid sihke diggegottis, lágamánnerievttis ja alimusrievttis.

Lágamánnirievttis leat hárve sámi duopmárat, ja Alimusrievttis ges dušše dáččaduopmárat. Dat buktá hástalusaid, oaivvilda Biti.

Trond Pedersen Biti

Trond Biti.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

– Dat lea eará ja amas máilbmi duopmáriidda. Dat lea máŋgii hástalus ekspropriašunáššiin, dat eai dovdda boazodoalu ja dan jurddašeami.

– Dat lea álo hástalus go geahččá eará kultuvrra amas čalmmiiguin, dadjá advokáhtta Trond Biti.

Norgga alimusriekti lea daid maŋemuš vihtta jagi gieđahallan 15 sámi guoskevaš áššiid. Earret eará Sárevuomi čearru, Ottar Anti, Jovsset Ante, Fosen ášši ja Nils Morten Skum leat lágastan alimusrievttis.

Ofoten tingrett i Narvik, foto fra rettsal

Norgga alimusriekti lea daid maŋemuš vihtta jagiid gieđahallan 15 sámi guoskevaš áššiid. Dá govva Ofuohta diggegottis Áhkánjárggas.

Foto: Markus Thonhaugen / NRK

Sámi perspektiiva sáhttá orrut ártet

Biti oaivvilda ahte dakkár seminára lea ávkkálaš, muhto ii jáhke oaidnit ávkki ovttatmano.

– Soaitá váttis oaidnit ná konkrehta jođánit, muhto guhkit áigge badjel sáhttá leat buorre riektesihkkarvuohta perspektiivii. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte duopmárat jurddašit eambbo go bohtet eaŋkiláššit. Sáhttá leat guhkitáigge perspektiivvas ávkin.

Sis- ja Nuorta Finnmárkku diggegoddi lea erenoamáš dainna go doppe leat sámi duopmárat, geat dovdet sámi kultuvrra. Dat lea Biti mielas mávssolaš.

Makkár sámeáššiin lea váttis olahit ipmárdusa Norgga riektevuogádagas?

– Mus leat leamaš moadde ášši gos lea leamaš veahá sáhka ja vihkkedallan sámi árbevieruid dan dihto Norgga paragráfa ektui, ja dat lea álo hástalus.

– Dáččat árvvoštallet Norgga paragráfaid, dat heive sin jurddašallama mielde ja sámi perspektiiva máŋgii orru veahá ártet sidjiide, dadjá Biti.

Norgga Alimusrievttis dat lágiduvvui seminára mas ságastallui lagabuidda sámeáššiid birra norgga duopmostuoluin. Logaldallin ledje earret eará láhkadiehttit ja professorat geat leat leamaš mielde nannemin sápmelaččaid sajádaga stuorra servodagas.

Norgga alimusriekti lágidii ikte seminára Sámeáššit Norgga duopmostuoluin, riikkaidgaskasaččat ja našuvnnalaš perspektiivvas. Geahča video

Dáruiduhttin báidnan riektejurddašeami

Semináras digaštalle sámi guoskevaš áššiid Norgga duopmostuoluin.

– Ulbmil lea bidjat sámi dimenšuvnna rievttálaš gažaldagaid fuomášupmái, Vuođđoláhka §108 geatnegahttá stáda eiseválddiid láhččit vuođu nu ahte sámi álbmot beassá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.

– Dát addá gáibádusaid Norgga duopmostuoluide, earet eará duopmáriid gelbbolašvuhtii, ipmárdussii ja áddejupmái, dajai Alimusriektejustitiárius Toril Marie Øie rahpansártnistis.

Torp Toril Marie Øie

Toril Marie Øie doalai rahpansártni semináras gos duopmárat buot golbma instánssas, measta buot duopmárat Norgga Alimusrievttis ja muhtun alimusriekteduopmárat Ruoŧas ja Suomas ledje searvan. 

Øie muitalii maid ahte sámerievtti ovdáneapmi ii leat álo leamaš álki ja čujuhii dáruiduhttinpolitihkkii, mii báinnii riektejurddašeami.

Oahpai sápmelaččaid birra

Ovddeš Sámi vuoigatvuođalávdegotti jođiheaddji Carsten Smith lohka son lei maid álggos amas sámevuhtii.

– Jus lei juoga maid dovden ahte jođánit ohppen, vaikko in oahppan visot, dat lei ahte sápmelaččat lea sierra albmot mas iežas kultuvra, muitalii Smith semináras.

Carsten Smith taler

Carsten Smith lei sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttáš jođiheaddji. Barggu čađa lea oahppan sámiid birra. 

Foto: Gunnar Tjikkom / NRK

Smith ii leat áidna gii lea alcces háhkan oahpu sámiid birra, nu lea maid juristta Kirsti Bull Strøm dahkan.

Kirsti Strøm Bull

Kirsti Bull Strøm dadja ahte váilo máhttu sámi kultuvrras, historjjás ja gielas lea leamaš erenoamáš hástalus sámi guoskevaš diggeáššiin. Mii eat leat dovdan dán kulturárbbi.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Trond Biti oaidná erohusa barggus dan rájes go álggii advokáhttan bargat.

– Dat lea olu mii lea dáhpáhuvvan dan rájes go mun álgen advokáhttan. Dat lea hui buorre dieđusge.

Korte nyheter

  • Ollugat háliidit bargagoahttit bieggafámuin Finnmárkkus- elfápmoneahtta gáržžida doaimmaid

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta, NVE lea ožžon dieđu 21 ođđa bieggafápmoprošeavttas, muhto elfápmooktavuohta Finnmárkkus lea beare unni ja nu ii sáhte NVE dohkkehit buot prošeavttaid.

    Ovdal geassemánu galgga NVE geargan geahččat prošeaktaárvalusaid, de mearridit makkár prošeavttaiguin galget viidásabbot bargat.

    Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta háliida prošeavttaid maid báikkálaččat dohkkehit ja nu unnán riidu badjeealáhusain go vejolaš.

    – Jos gielddat eai dohkket ja dáhtu prošeavttaid de eat bargagoađe konsešuvnnaiguin, lohká NVE ossodatdirektevra Inga Katrine Johansen Norberg.

    NVE maid gáibida dokumentašuvnna sis geat ohcet bieggafápmoprošeavttain álgit, ahte bádjeealáhusain leat gulahallan dahje váldán mielde ságastallamii doaimmaid hárrái.

    – Dát lea diehttu sidjiide geain lea dáhttu bieggafápmoprošeavttain álggahit ahte badjeealáhusain gulahallet jo álggu rájes, čilge Norberg, nu lea ge sis dáhttu gávnnahit makkár prošeavttain lea unnimusat váikkuhusat earáide ja varra nu gávdnat daid buoremus prošeavttaid maid.

    Almmuhan prošeavttaid

    Duorastaga de almmuha NVE makkár prošeavttat sidjiide lea almmuhuvvon, go dát lea oassi plánas čuovvulit ráđđehusa áigumuš Finnmárkkus nannet elfápmo- ja industriijaovdánahttima.

    Ovdal cuoŋománu 22. beaivve galge vejolaš huksejeaddjit dieđihan sin prošeavttaid. Nu leat 21 ođđa dieđáhusa bieggafápmohuksemiid birra boahtá, okta diehtu čáhcefámu viiddideames Álttás ja dasa lassin njeallja bieggafápmoášši maid jo leat gieđahallamin. Nu leat oktiibuot 26 ášši maid NVE galgga geahččat.

    Oktiibuot de lea dáid prošeavttain dárbu olu elrávdnjái, árvvoštallet 10.800 megawatt dahje 10,8 TW geavahit dáid prošeavttain

    – Jos galgga veaháš čilget man olu dát lea de sáhttá álkit čilget ahte olles Finnmárkkus lea dál bidjon elrávdnji 244 megawatt ovddas, čilge NVE koordináhtor Anette Sandvand-Dahlene.

    Badjeealáhusas ballet olu barggu šaddat visot dáid ođđa bieggafápmoohcamiin. Badjealmmái Magne Ballovara lohká muhtin orohagain šaddat olu bargu go leat olu ohcamat seamma guovlluide.

    Vindkraftanlegg ved Kjøllefjord i Lebesby kommune
    Foto: Allan Klo / NRK
  • Kartverket snur – Oslove godkjent som Oslos samiske navn

    Etter et par måneder med forvirring om hvorvidt hovedstadens samiske navn var lovlig eller ikke, har Kartverket kommet til at Oslove godkjennes for offentlig bruk.

    – Det var en misforståelse fra vår side, og det beklager vi, sier Kartverkets seksjonssjef for stedsnavn, Helge Dønvold.

    Like før jul vedtok bystyret at det samiske stedsnavnet på Oslo skal være Oslove.

    I januar fikk kommunen seg en overraskelse når Kartverket ga beskjed om at navnet ikke var godkjent for offentlig bruk. Etter samtaler med samisk stedsnavntjeneste, kom de til at kommunen har fulgt regelverket.

    Oslo vil nå vise fram byens samiske navn.

    – Jeg er veldig glad for at vi fikk det til, og at vi fikk formelt godkjent samisk navn på Oslo. Oslo er hovedstad for alle, også for samer som bor her og ellers i Norge, sier byrådsleder Eirik Lae Solberg.

    På kommunens nettsider vil byens logo vises med det samiske navnet. I tillegg til skilting, vurderes det fortløpende hvordan navnet ellers skal synliggjøres.

    Oslove er det sørsamiske ordet for Oslo. Ordet uttales på samme måte som det skrives, med ordlyd som «juletre».

    At Oslo skal få et samisk navn er en sak som har blitt jobbet med i mange år.

    Samisk navn på Oslo. Skiltet er på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Terje Haugnes / NRK
  • Vaššifalleheapmi sámi čájáhusa vuostta

    Mannan vahkkoloahpa vihahuvvui sámi čájáhus «Colors of Colonialism» Stockholmmas. Juo beaivvi maŋŋá leai soames sárggodan vašálaš áitagiid čájáhusplakáhtaide, čállá SVT Sápmi.

    – Lei balddehahtti ja hui unohas, dadjá Emma Göransson, dáiddalaš jođiheaddji Aerpies.

    Earret iežá leai saomes málen oaiveskálžžu ja čállán «Brigand» alit-fiskes teavsttain. «Brigand»-sátni mearkkaša sullii bandihttajoavku ja lea rasisttalaš sátni.

    Dáhpáhus lea almmuhuvvon politiijaide.

    Emma Göransson og vandalisert utstillingsplakat i Stockholm
    Foto: SVT / Ođđasat